Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mehed põgenevad õlle ja teleka juurde

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Tallinnas Viru keskuses võib vabalt teatrit teha, ilmneb VAT Teatri uuest lavastusest «Meeste varjupaik».

Kõigepealt tuleb läbida õllekastidest labürint keskuse neljandal korrusel. Paljudes neist on pudelidki sees. Seejärel avaneb publikule laoruum: improviseeritud lava ümbritsevad õllekastid, kõikjal vedeleb pudelikorke, äbarikul riiulilaadsel asjal külitab televiisor, selle taga on kolm nahktooli ning siin-seal vedelevad pitsakarbid.

Tühja karastusjookide kapi kaudu siseneb Helmut (Raivo E. Tamm), kes üritab end teleka ees õlle ja pitsaga mugavalt sisse seada, kuid aparaat ei taha pilti näidata. Metallist riidepuust väänab ta sellele antenni.

Osturetk naistega

Varsti saabuvad naistega väsitaval osturetkel käinud Eroll (Margo Teder) ja Lars (Janek Joost). Ostlemisest pääsenud meeste tavapärase laupäeva pärastõunase mõnusa olemise rikub Falcki turvatöötaja Mario (Tanel Saar), kes tahab tuleohutuse tagamise ettekäändel tolle salajase peidupaiga endale saada.

Kristof Magnussoni «Meeste varjupaik» on komöödia, kuigi rohelise mõtteviisiga vaataja võib sellest leida nii mõndagi, mis paneb peast juukseid katkuma.

Nende vaeste meeste nädalavahetus kulub tund tunni haaval kaubanduskeskuses naiste sabas sörkides.

«Kell on kohe neli ja ma näen, kuidas minu väärtuslik nädalavahetuse aeg jookseb liiva diskussioonis «Pandlaga või ilma pandlata?»,» elab Eroll välja naise kingade valimiselt saadud emotsioone.

Ostlemise patust pole puhtad mehedki: Eroll jumaldab imepisikesi mobiile ja Larsil on kolm identset elektroonilist märkmikku. «Kõik mu andmed on ainult ühes märkmikus — ülimalt ebaprofessionaalne. Jõuad sellega just ära harjuda, kui midagi juhtub ja nagu naksti kaotab kogu elu mõtte,» põhjendab ta.

Naljakalt tõsiseks

Tarbimisühiskonnal on varjuküljed, millele lavastaja Christian Römer läbi naeru osutab. Kui esialgu paistavad kõik mehed koomilised ja nende mured näivad piirduvat laupäevase osturalliga, siis etenduse edenedes sigineb jutuajamisse tõsisemaid toone.

Töötus, truudusetus ja pankrot on märksõnad, mis neid piinavad. Naistega oma muredest ju ometi rääkida ei saa, sest suhtedki on üles ehitatud tarbimiskeskselt: räägitakse esemetest, mitte tunnetest. Kui Eroll otsustab elukaaslasega kõigest kõnelema hakata, võrdub ülestunnistus pommi lõhkamisega.

Lavastaja on öelnud, et «Meeste varjupaik» on talle mitmeti oluline. «Naistest on saanud kaubanduskeskustes jahimehed, kellest mehed eralduvad ning püüavad järgida ikkagi meeste rituaale. Maailm ongi justkui kaubanduskeskuseks muutunud.»

Nauditavad kujud

Kuigi tegelaskujudes on palju sarnast, on nad kõik nauditavalt ja põnevusega vaadeldavad omaette karakterid.

Raivo E. Tamme Helmut on meestest vanim. Tema leidis ja asustas ostukeskuse mahajäetud kütteruumi. Piloodina töötav Helmut on tasakaalukas ja püüab teisi lepitada, kuigi vihaseks aetuna ilmneb temaski kättemaksu ihaldav pool.

Margo Tederi Eroll on programmeerija ja aastaid sõber ärimees Larsiga. Kui Eroll on pigem tagasihoidlik ja vaikne tüüp, siis Janek Joosti Lars on joviaalne ja praktilise ellusuhtumisega. Ta otsib interneti kaudu sekspartnereid ja valetab abikaasale, et on laupäeviti tööl.

Tanel Saare tuletõrjuja Mario on abielus olnud teistega võrreldes lühikest aega, vaid kaks nädalat, kuid ostlemisest juba surmani tüdinud. Tema suhe on kõige hapram, sest teda ei seo abikaasaga armastus, ta alles otsib seda.

Küsimus, kas võidab see, kel on surres rohkem asju, jääb püsima. Ilmselt vastab sellele iga vaataja mõtteis, lähtudes oma maailmavaatest ning rahakoti või pangalaenu suurusest.

LAVASTUS

Kristof Magnussoni komöödia «Meeste varjupaik» VAT Teatris. Lavastas Christian Römer, kunstnik Kathrin Hegedüsch. Osades Raivo E. Tamm, Margo Teder, Tanel Saar ja Janek Joost. Esietendus 21. oktoobril Viru keskuse teatris.

Allikas: VAT Teatri koduleht

Tagasi üles