Iga muutust tuleb tähele panna

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nahaarst Marge Tamperel on hea meel, et inimesed käivad üha hoolikamalt oma tervist kontrollimas.
Nahaarst Marge Tamperel on hea meel, et inimesed käivad üha hoolikamalt oma tervist kontrollimas. Foto: Elmo Riig / Sakala

Keskealine pedagoog sai paraja ehmatuse, kui nahaarsti juures selgus, et tal on kasvaja.


Maakoolis töötav Laine (nimi muudetud) ei ole kunagi olnud eriti suur päevitaja. Solaariumis pole ta enda sõnul kordagi käinud.



«Nooremana sai ikka mõnikord rannas päikest võetud ja koduaias trikoo väel peenraid rohitud,» meenutab ta nüüd, mil suurem ehmatus on möödas.



Igaks juhuks


Nahaarsti vastuvõtule sattus Laine pooljuhuslikult.



«Lugesin vähiliidu nahavähivastase kampaania ajal lehest artiklit, milles doktor Marge Tampere ütles, et tema juurde ei ole pikk järjekord,» räägib ta.



Siis pani naine aja kinni, sest mingi nahale tekkinud näsa oli teda häirima hakanud. Enda sõnul mõtles ta veel eelmisel päeval, et helistab ja ütleb aja ära, sest iga asjaga ei saa ju arstide vahet joosta. Järgmisel päeval läks ta siiski kohale.



Lihtne operatsioon

«Doktor Tampere vaatas mind siit ja sealt ja kiitis, et ilus puhas nahk. Siis järsku hakkas aga ühte kohta põhjalikumalt uurima ja teatas tõsise häälega, et see talle küll ei meeldi,» kõneleb Laine.



See oli talle tema enda jutu järgi paras šokk, sest mõtted läksid kohe kõige halvemate võimaluste peale. «Arst rõhutas küll mitu korda, et see on vaid basalioom, mis levib nahapinnal ega anna ohtlikke siirdeid, aga suurt lohutust sellest ei olnud.»



Siis võttis arst proovi, mis kinnitas, et tema diagnoos oli õige. Mõne aja pärast tehti Lainele üsna lihtne operatsioon ja kui uuesti analüüs võeti, oli see korras. «Isegi järelkontrollile ei kutsutud. Kirurg ütles, et aasta pärast peaks ennast näitama minema.»



Jälgib hoolega

Samas on naine nüüd väga tähelepanelikuks muutunud, sest mõlemad arstid olid kinnitanud, et sel kasvajal on halb komme mõnes teises kohas taas nahale tekkida. Ta ütleb, et jälgib ka pereliikmete nahka ja vaatab isegi õpilasi koolis teise pilguga, sest sel kasvajal, millega tema hädas oli, on arsti väitel omadus tekkida just päikese käes olnud nahapinnale ja nägu on ju kiirte eest kõige vähem kaitstud.



Haigestumine on sagenenud


Viljandi haigla nahaarst Marge Tampere nendib, et basalioomi haigestumine on viimasel kümnel aastal tõesti sagenenud. «See on eelkõige vanemaealiste haigus: 95 protsenti patsientidest haigestub vanuses 40—79 aastat,» ütleb ta.



Tampere arvates on haigestumuse suurenemine seotud eluea pikenemisega ja niinimetatud heaoluühiskonna saabumisega: solaariumide kasutamine on populaarne ja kättesaadav kõigile ning paljudel inimestel on kord-paar aastas võimalik ennast ekvaatori lähedal «küpsetamas» käia.



«Just selline intensiivne nädalane kiirgusšokk põhjamaisele nahale tekitab hulga rakukahjustusi, mille tagajärgi näeme nahal alles aastakümnete pärast,» räägib arst ning tõdeb, et viimase aasta jooksul on ta basalioomi diagnoosinud ka alla 40-aastastel. Noores eas tekib see eelkõige õrna heleda nahaga, halvasti päevituvatel inimestel (niinimetatud esimene nahatüüp: punased juuksed, tedretäpid).



Eluohtlik kasvaja


Marge Tampere märgib, et melanoomi esinemissagedus ja selle kasvaja tagajärjel suremine on valge rassiga asustatud piirkondades aina suurenenud. Enne puberteeti on melanoomi väga harva, kuid pidev haigestumuse suurenemine algab teisest elukümnest. Haigestunute keskmine vanus on veidi üle 50 eluaasta.



«Melanoom on küll üks agressiivsemaid kasvajaid üldse, kuid see ei tähenda alati kurba lõppu. Näiteks varakult avastatud pindleviva melanoomi puhul on prognoos hea. Samas sõlmelise melanoomi kulg on algusest peale kiire ja kohe sügavamatesse kudedesse tungiv. See kasvaja võib õigeaegselt diagnoosimata jääda ebatüüpilise haiguspildi tõttu ja isegi varase avastamise korral on prognoos tõsine,» kõneleb arst.



Solaarium muudab naha vanemaks


Tütarlastel soovitab Marge Tampere pigem oma naha puhtuse eest hoolitseda, mitte solaariumis nahka pruunistades enneaegselt vananeda.



«Solaariumilampides peamiselt kasutatavad UVA kiired kiirendavad nii naha vananemist kui soodustavad nahavähi, sealhulgas melanoomi teket,» ütleb ta ning jätkab: «Maailma tervishoiuorganisatsioon soovitab alla 18-aastastel solaariume mitte kasutada. Kui päevitatajal on nahal dekoratiivkosmeetika ja parfüümid, võivad neis sisalduvad lõhna- ja säilitusained naha valgustundlikkust suurendada ning tulemuseks on põletus ja ebaühtlane pigmentatsioon. Pealegi on hoolitsetud terve ja hele nahk kindlasti ilusam kui liigpäevitunud ja ülemeigitud.»



Kala ja värvilised aedviljad


«Põhimõte, et toit on tervise varaait, kehtib ka nahahaiguste puhul,» kinnitab arst.



Ilusa jume ja elastse naha kindlustavad tema sõnul A- ja E-vitamiinirikkad toidud: seemned, pähklid, taimsed õlid, idandid ja rasvarikkad merekalad.



C-vitamiin toimib antioksüdandina ja võtab osa ka naha kollageeni moodustamisest, samuti kiirendab see paranemisprotsesse ja toetab immuunsüsteemi.



Karotenoidid, mis sisalduvad punastes ja oranžides puu- ja aedviljades, nagu porgand, paprika, tomat, maasikas ja aprikoos, «püüavad» vabu hapniku aatomeid, kaitstes rakumembraane. Nad kaitsevad nahka ultraviolettkiirte eest ja kiirendavad päevituse ehk naha kaitsereaktsiooni teket.



«Et nahakasvajate teke on ikkagi seotud ultraviolettkiirgusest tingitud raku DNA muutustega, siis ainult tervislikult toitudes me tekkinud rakukahjustusi enam olematuks ei muuda. Kõige tähtsam on ennetus: naha kaitsmine ultraviolettkiirguse eest,» selgitab Marge Tampere.



Julgelt arsti juurde


Arst on veendunud, et haigestumist ja ka suremust kahandavad pikaajalised programmid, mille eesmärk on kasvatada inimeste teadlikkust ning mis aitavad muuta suhtumist liigpäevitamisse ja solaariumide kasutamisse.



«Melanoomide varajase avastamise eelduseks on meditsiinitöötajate ja inimeste endi teadmised kasvaja varastest tunnustest ning enesevaatluse propageerimine,» rõhutab ta. «Eestis on hea näide sügisene vähinädal, tänu millele tuli palju inimesi arsti vastuvõtule.»



Kõige tähtsam ongi arsti arvates probleemist rääkida ja julgustada inimesi arsti poole pöörduma ka kõige tühisemana tunduva nahamuutusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles