Kultuuriakadeemia muusikamaja alustab elu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esimeste seinte tegemisel jõudis meile kohale, et mida me siia ehitama hakkame ja mida see ehitustehnoloogiliselt tähendab,» tunnistab Silindia juht Toomas Perve (vasakul). «Mina olin üllatunud, et näen peaaegu iga päev firma juhti isiklikult objektil ringi liikumas,» täiendab Viljandi kultuuriakadeemia haldusjuht Tonio Tamra.
«Esimeste seinte tegemisel jõudis meile kohale, et mida me siia ehitama hakkame ja mida see ehitustehnoloogiliselt tähendab,» tunnistab Silindia juht Toomas Perve (vasakul). «Mina olin üllatunud, et näen peaaegu iga päev firma juhti isiklikult objektil ringi liikumas,» täiendab Viljandi kultuuriakadeemia haldusjuht Tonio Tamra. Foto: Peeter Kümmel

Viljandi kultuuriakadeemia haldusdirektor Tonio Tamra ja osaühingu Silindia tegevjuht Toomas Perve näitavad Viljandis peatselt avatavat muusikamaja kui siidpaberisse mähitud kalliskivi.

Nii tellija kui tööde üleandja õhin on sedavõrd suur, et viimasedki hoone interjööri ja ruumide akustikat parandavad detailid lastakse töömeestel viimistleda ülima põhjalikkusega. Maja piduliku avamiseni on jäänud kuus päeva. 24 tundi enne lindilõikamist jõuab Tonio Tamra sõnul kohale mööbel ning see loodetakse kokku monteerida ühe ööga.

Kalliskivi kõik tahud peavad järgmisel reedel lahtipakituna iga nurga alt särama!

Viljandi kultuuriakadeemia haldusjuhil Tonio Tamral ja riiklikul järelevalvajal, Tallinna Linnaehituse aktsiaseltsi spetsialistil Riho Raudpuul on ühe akustiliste erinõuetega muusikakõrgkooli õppehoone ehitamise kogemus selja taga. See oli siis, kui nad ehitasid Eesti Muusikaakadeemia õppehoonet.

Tonio Tamra on jälginud viimastel aastatel Eestisse rajatud kontserdimajade sündi ja jõudnud end kurssi viia paljude välismaa muusikakõrgkoolide ehituslike omapäradega.

Niisamuti on osaühing Silindia Eesti ehitusturul kogenud tegija. Ometi kinnitavad mõlemad pooled, et sellesse, Jakobsoni ja Lossi tänava nurgale 1888. aastal ehitatud historitsistlikus laadis villasse paigutatud muusikamaja on keerulisim objekt, millega kumbki neist on seni kokku puutunud. Ja seda eelkõige majale esitatavate akustiliste nõuete pärast.

Käteplaks toob tuhmi järelkaja

Viiest selja taha jäänud väga pingelisest ehituskuust hoolimata meeste silmad siiski säravad. Tonio Tamra avab enesekindlalt maja õpperuumide raskeid, aga tõepoolest hermeetiliselt suletavaid uksi, silitab naudinguga helisid summutada oskavaid seinu ning jääb oma käeplaksu tuhmi järelkaja kuuldes asjatundlikult noogutades ülimalt rahule.

Maja kolmandal korrusel otse toolvärgi alla rajatud saalimõõtu õpperuum on oma reaalse elu esimese eksami auga ära andnud.

Nädal tagasi harjutasid seal Eesti Muusikaakadeemia tudengid ja andsid kontserdi. Ruumis viibis 85 inimest, õhupuudust ei tekkinud. See annab tunnistust maja ideaalselt toimivast õhu- ja niiskusrežiimist, mis on ruumide akustiliste omaduste kõrval täpselt niisama oluline.

Multifunktsionaalne harjutusruum

«Kolmanda korruse harjutussaalis tuleb lasta kõlada klassikalise muusika flöödi-, klaveri- ja viiulihelidel, aga seal peab proovi teha saama ka võimsa trummikomplektiga bänd. Viimati nimetatud juhul seatakse ruumi üles akustilised kardinad ja muudetakse saal helisid summutavaks,» seletab Tonio Tamra. «Kiriku- või rahvamuusikud vajavad, et nende pill pisut heliseks. Selleks seadistatakse siia 2,4- kuni 3-sekundiline järelkaja, pop- ja džässmuusika osakonnal on aga vaja 0,9 kuni 1,4-sekundilist kaja.»

Seejärel räägib Tonio Tamra imetlusega Eestis, Põhjamaades ja Lääne-Euroopas ülimalt tunnustatud spetsialistist, akustik Linda Madalikust. Sellest naisest ei ole muusikamaja ehitades mööda minna tohtinud mitte üks mees.

«Väike, ülimalt tagasihoidlik inimene, kes käib majas ringi, püstol ühes ja mikrofon teises käes,» kirjeldab Tamra akustiku tööd. «Laseb paugu ja salvestab selle. Pärast analüüsib arvutis heli järelkaja, millistel sagedustel see sumbub rohkem ja millistel vähem. Vastavalt tema näpunäidetele tuleb asetatada õiged plaadid kas seintele või lakke.»

Iga ruum hõljub ruumis

Muusikamaja klassidele on ehitatud sõna otseses mõttes topelt põrandad ja seinad. Vahel on spetsiaalne isolatsioonimaterjal, mis on palju kordi tihedam kui tavaline ehitusvill. Võib koguni öelda, et need põrandad ujuvad, laed ripuvad ja seinad kõiguvad, aga nii peabki olema. Sest kahe ruumi konstruktsioonid ei tohi omavahel kokku puutuda.

Tonio Tamra toob näite, et kui kolmanda korruse saali all töötaks reaktiivmootor, siis tänu õigesti ehitatud vahelagedele ja patjadel asetsevatele põrandatele kostab 130 detsibellist üles ehk 60. See pole palju rohkem kui koduses majapidamises kasutatava nõudepesumasina müra.

«Sellest saavad inimesed juba enamasti aru, et kui ehitatakse bassein, võiks see vett pidada. Aga et ka üks saal peaks olema selline, et inimesel oleks seal koos oma kõrvadega hea olla, sellest veel igal pool aru ei saada,» räägib Tamra, pidades silmas akustilises mõttes puudulikke eramuid, büroosid, spordisaale ja koolegi.

Viljandi muusikamaja on Viljandis esimene arvuti teel juhitav maja, kui rääkida turvakaamerate juhtimisest, soojusest, valgusest ja ventilatsioonist.

Omaette teema Viljandi kultuuriakadeemia muusikamaja puhul on ka sisekujundus. «Ülddisaini idee autor ei ole keegi muu kui direktor Anzori Barkalaja,» rõhutab Tamra. «Viljandi kultuuriakadeemia on Eesti ainus õppeasutus, kus õpetatakse rahvamuusikat ja kus on Eesti rahvusliku kultuuriga sedavõrd tihedad sidemed.»

Seepärast näeb Kaupo Paabo ja Arlis Narusberki siseviimistluses ülimalt traditsioonilisi ja sooje materjale. Koridoride seinad on kaetud savikrohviga, fuajee treppidel on looduslikud kiviplaadid, klasside seintel on laudistest paneelid ja poortid ning all helistuudios kuuselaudadesse ehitatud valgustid.

Sibeliuse Akadeemiast ees

Kultuuriakademia õppejõud ja löökpillivirtuoos Reigo Ahven näitab uhkusega oma tulevast trummiklassi ja võtab koha sisse trummikomplekti taga, mis on üles seatud keldrikorruse helistuudiosse.

Pärast ilusat soolot peab ta argumenteeritud tänukõne muusikamaja projekteerijatele ja ehitajatele ning kinnitab, et selles majas tunneb inimene end erakordselt hästi.

Reigo Ahven räägib ka Sibeliuse Akadeemiast, mida ta väga kõrgelt hindab, sest on ise seal õppinud. Viljandi kultuuriakadeemia muusikamaja tingimused näivad tema sõnul olevat Sibeliuse omast ees.

Endisesse sõjakomissariaadi hoonesse viie viimase kuuga ehitatud muusikamaja töid juhatas ja koordineeris Toomas Perve kõrval Rootsi Profiilide Ehituse juhataja Arvi Rätsep. Objekti töödejuht oli Silindia mees Margus Pedak.

Muusikamaja

Maja ostmine ning vahepealsed lammutus- ja remonditööd läksid maksma 3 miljonit. Ehitus koos projekteerimise ja projektijuhtimisega 12 miljonit, sisustus 3 miljonit. Kokku 18 miljonit krooni.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja avatakse 9. detsembril kell 15.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles