Kuigi Viljandi sõudjad on Eesti paremate seas, ei leia linn lähematel aastatel raha neile ajakohase sõudebaasi rajamiseks.
Viljandi linna juhid ei leia sõudebaasi ehitamiseks raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõudjate käsutuses olev hoone, kus omal ajal alustas treeninguid ka tänavu Eestile kirkaima olümpiamedali toonud Jüri Jaanson, on täiesti amortiseerunud.
Maja sai kevadel küll uue katuse, kuid vihm ja tuul pressivad lagunenud laudseinte vahelt läbi ning niiskus kahjustab ruumide sisemust ja ligi 100 000 krooni maksvaid sõudepaate. Riietusruumides pole pesemisvõimalust ja need on kütmata, lõhutud aknad on laudadega kinni löödud.
Viljandi spordirajatiste arengukava ei näe sõude- ja aerutamisbaasi väljaehitamist ette enne 2008. aastat.
Treener Ruth Vaar ütles, et sõudjatele uue maja ehitamisega on äärmiselt kiire. «On täiesti selge, et mitu aastat hoone enam vastu ei pea. Suurema sügistormi tagajärjel võib see lihtsalt kokku kukkuda.»
Sõudmisega tegeleb Viljandis umbes 40 last, kellest noorimad on seitsmeaastased.
«Mõnikord ma lausa imestan, kuidas vanemad lubavad oma lastel siia treenima tulla,» rääkis Vaar. «Sõudmine on ala, kus tihtipeale tuleb treenida vihma käes, samuti võib paat ümber minna, kuid lapsed peavad riideid vahetama külmas ja niiskes ruumis. Linnajuhid räägivad jäähalli rajamisest, aga palju odavama sõudebaasi ehitamist lükatakse millegipärast aina edasi.»
Treeneri hinnangul võiks uue sõudebaasi ehitamine maksma minna 2-3 miljonit krooni.
Jaanson enam sõudma ei tule
Eile oma kunagist treeningupaika külastanud olümpiahõbe Jüri Jaanson oli ebameeldivalt üllatunud, kuuldes, et uue sõudebaasi ehitamise aeg on endiselt lahtine.
«See on küll äärmiselt kurb. Kui see asi liikuma ei hakka, siis ma Viljandisse rohkem sõudma ei tule,» vangutas Jaanson pead.
Sportlase sõnul tuleks arendatavate spordibaaside valikul võtta arvesse seda, millised on ala traditsioonid ja väljavaated edule. Tema hinnangul on Viljandis sõudespordi harrastamiseks muinasjutulised tingimused, pealegi on tegemist alaga, mis eestlastele hästi sobib.
«Loodetavasti saavad linna- ja maakonnajuhid aru, et sõudjate edu tutvustab Viljandit kogu maailmas,» lausus Jaanson. «Sellistes tingimustes pole aga enam võimalik tõsiselt spordiga tegelda.»
Raha kõigile ei jätku
Linna spordibaase haldava munitsipaalasutuse Viljandi Spordikeskus direktori Mati Jürissoni väitel ei ole linnal küllalt raha, et korraga kõik spordiobjektid korda seada.
«Minu hinnangul on hetkel kõige tähtsam staadion,» ütles Jürisson. «Raha jagamise määrab linnavolikogu, kus on erinevaid huvigruppe. Osa neist soovib arendada tennist, osa ehitada aga jäähalli.»
Jürissoni arvates peaks sõudjate kasutatav hoone tänu uuele katusele veel mõne aasta vastu pidama.
«Praegust sõudebaasi rekonstrueerida pole mõtet, sest selle asukoht on kehv — sportlased peavad paate järve viima päevitajate vahelt,» rääkis Jürisson. Uus baas on kavas ehitada vetelpääste hoonest pisut Männimäe poole.
Eesti Sõudeliidu president Rein Kilk ütles, et soovib lähemal ajal Viljandi juhtidega kohtuda ja uue baasi ehitamise teemal aru pidada.
«Sõudmine on Eestis kuulutatud prioriteetseks spordialaks. Loodetavasti jagavad seda seisukohta ka Viljandi juhid. Võimalik, et sõudeliit saab baasi ehitamisele natuke kaasa aidata, kuid põhiraskuse peaks ikkagi kandma linn,» lausus Kilk.
Halbadest treeningutingimustest hoolimata on Viljandi noorsõudjad paremate hulgas, tänavu noppisid nad Eesti meistrivõistlustelt viis kuld- ja viis hõbemedalit.
ARVAMUS
Rein Kilk,
Eesti Sõudeliidu president
Sõudmine on ala, kus eestlastel on olümpiamedalini jõudmine suhteliselt reaalne.Viljandi juhid peavad otsustama, kas nad soovivad medalivõitjatel tulevikus lihtsalt kätt suruda või teevad sportlaste heaks midagi ka ise ära.