/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
Teisipäevases «Sakalas» on lugu teisel pool Viljandi järve asuvast Närska mäest, mis oli paar kümnendit tagasi populaarne suusatamispaik ja millele pole looduslikku vastast 80 kilomeetri raadiuses. Praegu seisab see mitme teguri koosmõjul jõude, ehkki sel võiks olla oluline koht Viljandi järve äärsete sportimisvõimaluste seas.
Mäe elluäratamine nõuab kunstlume tegemise masinat ja tõstukit ehk laiemalt võttes raha. Kui oleks raha, siis tundub, et entusiaste, kes mäega tegeleda tahaksid, leiaks. Veel.
On rõõm nentida, et järve ümbruse arengukavas on Närska mäel kindel koht — iseasi, millal kõik seal kirjas olevad ilusad mõtted tegudeks moonduma hakkavad. Küll aga teeb natuke nõutuks, et arengukavas on juttu kogu kompleksist eelkõige turiste silmas pidades. Sama suhtumist võib täheldada paljude teiste ettevõtmiste, kas või veekeskuse juures.
Ehkki turistide vastu pole ka minul midagi, leian, et sääraste ettevõtmiste puhul peaks lähtuma eelkõige oma linna elanikest. Kohalikud oleksid Närska mäe püsikasutajad. Ja kui neil on seal hea olla, on hea ka turistidel.