Mitmekülgne mees annab tehasele uue elu

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kait Lukka oma tehase praeguses kontserdisaalis.  Alternatiivkultuurikeskus peaks selles põneva ajalooga hoones tema hinnangul täistuuridel tegutsema viie kuni kümne aasta pärast.
Kait Lukka oma tehase praeguses kontserdisaalis. Alternatiivkultuurikeskus peaks selles põneva ajalooga hoones tema hinnangul täistuuridel tegutsema viie kuni kümne aasta pärast. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vaevalt oli enamik viljandlasi pool aastat tagasi kuulnud nende kodulinnas kunagi asunud lennukitehasest. Veel vähem oskasid nad aimata, kui ambitsioonikad plaanid ühel inimesel selle hoonega on.


Nüüdseks on tollest lossimägede külje all Hariduse tänaval asuvast kivikolossist «Sakalas» mitu artiklit kirjutatud ning selle seinad on näinud Ugala lavastust «Kogujad» ja kuulnud «Tehaserocki» festivali ajal hulgi Eesti nooremat ja vanemat rokkmuusikat.



Inimene, kes ajaloolisele tööstushoonele elu sisse puhub ja selle taas linnarahvale avada tahab, on Kait Lukka.



Lapsepõlve muljed

Detsemebris 39-aastaseks saanud mees tunnistab, et see punastest tellistest maja on talle muljet avaldanud juba ammu, sellest peale, kui ta poisikesena seal kandis roolikelguga liugu käis laskmas.



«Oli niisugune suletud väravaga suur ja salapärane hoone,» meenutab ta.


Tehas, milles rohkem kui saja aasta jooksul on ehitatud lennukeid, busse ja ekskavaatoreid, toodab praegu Kait Lukka juhtimisel hüdrosilindreid.



Kolm aastat tagasi ostis too koos osanikust sõbraga seal tegutsenud firma ära ja turgutas selle varjusurmast üles. Kaasavaraks sai ta vana hoone koos seda ümbritseva krundiga.



Sellest ajast alates on Kait Lukka majaga tutvust sobitanud ja selle eripalgelistele ruumidele kasutust leida proovinud.



«Kohe algul oli selge, et need ruumid tänapäeval enam tootmiseks ei sobi: sooja mittepidavad kõrged laed ning postid ja sambad segavad,» räägib ta, andes mõista, et eesmärk on kolida tootmine sobivamasse paika ja leida sellele majale uus, temavääriline elu.



Palju põnevaid ruume

Mida Kait Lukka selle all mõtleb? Ei rohkemat ega vähemat kui alternatiivkultuurikeskust, kus oleks ruumi väga eripalgelise loominguga tegelejatele.



Praegu teatri- ja kontserdipaigana kasutuses olnud kolmandal korrusel asuv kunagine lihvimissaal on vaid napp kuuendik ligikaudu 2400-ruutmeetrisest üldpinnast. Peale kolme suurema saali mõõtu ruumi peidab hoone endas rohkesti põnevaid sopikesi. Eriti keldris, kus on muu hulgas säilinud sadakond aastat vanad võlvlaed ja kust võib leida ajaloolisi seadmeid, näiteks üle-eelmisest sajandist pärit massiivse treipingi.



Vanalinna osa

Kait Lukka nendib, et kunagisest lennukitehasest üle künka minnes on rippsillani umbes 150 meetrit. «Minu ettekujutuses saaks selle hoone trepi abil lossimägedega ühendada ja ühtlasi vanalinnaga siduda. Moodustuks loogiline ring, kuhu jääksid kultuuriakadeemia tulevane loomeinkubaator, samuti rajamist ootav moodsa kunsti muuseum, pärimusmuusika ait, lossimäed ja meie tehas.»



Praegu on maja Lukka arvates ülekohtuselt vanalinnast ära lõigatud. «Tehasest ei teata midagi seepärast, et keegi ei satugi siia. Isegi liiklus on siin ühesuunaline!»



Lukka visiooni järgi võiksid selles hoones koha leida kõik nii-öelda kiiksuga kunsti harrastajad, kaasa arvatud muusikud. Tema ei arva, et Viljandis on juba küllalt mitut masti kontserdisaale ja -ruume. Pealegi kinnistaks uue keskuse lisandumine veelgi Viljandi kui kultuuripealinna mainet.



«Kui mul tuleks nullist peale hakata, ei oleks ehk mõtet rabelda. Aga mul on ju huvitava arhitektuuri ja ajalooga algmaterjal olemas,» arutleb mees.



Endale tõestamine

Olgem ausad, säärased ideed, nagu Kait Lukka oma, pole just haruldased. Paraku takerdub nende elluviimine enamasti kohe, kui tuleb juttu rahast. Miks peaks see mõte teistest erinema ja teoks saama?



Peamine põhjus on ehk see, et Kait Lukkas on ratsionaalne ja loominguline pool tasakaalus. Ka ei pelga ta asjale ise käsi külge panna.



Kunagist lihvimisruumi kontserdisaaliks kohandades rügas ta kolm nädalat hommikust õhtuni, abiks vend Lauri ning parimad sõbrad Madis Aguri ja Ahti Kadakuga eesotsas.



Pole muidugi kuigi suur üllatus, et põhilise rahastajana loodab Kait Lukka näha eurofonde. Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse Viljandimaa esindaja ongi juba hoonega tutvumas käinud ja leidnud selle arendamise igati perspektiivika olevat.



Kait Lukka ei taha aga enne kuhugi raha küsima minna, kui on endale tõestanud, et asi võib toimida.



«Kui Ugala oma lavastusega otsa lahti tegi, sain aru, et on õige aeg tegutseda,» ütleb ta.



Nädal tagasi aset leidnud kahepäevane rokiüritus läks Lukka sõnul samuti korda: mõlemal päeval kogunes maja rahvast täis.



Samas vaimus tahab ta jätkata. Juba jaanuaris peaksid vanade seinte vahel ajutise kodu leidma noorte džässipäevad.



Võib panna imestama, miks pingutab üks ärimees oma rohkete tööde kõrvalt mingi alternatiivkultuurikeskuse nimel, millest materiaalset tulu saada on rohkem kui kahtlane. Kait Lukka puhul on see igati mõistetav.



Nagu seegi, miks talle meeldivad kiiksuga asjad ja kõigele loominguliselt läheneda. Tema ema on endine Ugala esinäitleja Leila Säälik ja isa siinse Inkeri kultuuriseltsi eestvedaja Valeri Luukka.



Lapsena käis Kait koos emaga Ugala ringreisidel ja talle külge hakanud teatripisik viis ta 1989. aastal tollasesse kultuurikooli näitejuhtimist õppima. Paraku võeti ta õige pea Nõukogude armeesse ning kui ta sealt tagasi tuli, olid ajad muutunud ja ta läks hoopis Soome raha teenima.



«Kui sõjaväge poleks olnud, oleks kõik võib-olla teisiti läinud,» mõtiskleb ta.



Ehkki näitlejat Kait Lukkast ei saanud, on ta otsapidi ikkagi lavale jõudnud: paar viimast aastat on ta tegutsenud ansambli Rockhouse basskitarristi, laulja ja lugude autorina. Ka on tal sahtlisse kirjutatud üks näidend.



Parim elupaik

Miks tegutseb nii mitmekülgne mees väikses Viljandis, selmet minna Tallinna suurt kala püüdma, nagu teevad paljud? Vastus on lihtne: «Mulle on elus kõige tähtsam pere. Minu peamine eesmärk on oma lapsed headeks inimesteks kasvatada ja leian, et Viljandi on neile praegu ideaalne paik.»



Seepeale meenutab Kait Lukka, kuidas ta mõni aeg tagasi autoga Venemaalt öisesse Viljandisse jõudes Ugala juures kinni pidas ja pikalt vaikust kuulas. «See on linn, kus ma ei pea oma laste turvalisuse pärast pabistama. Pealegi saan siin rahulikult oma asju ajada: kõik on käe-jala juures.»



Kui aga elus on esikohal perekond, siis kuidas jõuab selle kõrvalt veel rabada mitmes äris, rajada alternatiivkultuurikeskust, teha bändi ja tegelda veel mitme hobiga?



«Kõik see tuleb pere järel ja nõuab oskuslikku planeerimist,» tõdeb Kait Lukka. «Olen aastate jooksul õppinud aega hindama, sellest lugu pidama. Näiteks kui organiseerin Saaremaa suvekodus headele sõpradele sukeldumisüritust, teen seda alati nii, et iga seal veedetud minut oleks kõigile niinimetatud kvaliteetaeg. Ja kui ma olen kord juba pere juurest eemale läinud, ei taha ma pärast mõelda, et ah, oleks võinud selle aja ikka kodus olla.»



Kait Lukka peres kasvavad kolm poega: 15-aastane Simon, 10-aastane Rasmus ning aasta ja kahe kuu vanune Marten.



«Kõigil neil on omad vajadused ja ma püüan end neile kõigile jagada,» lausub ta ning lisab, et abikaasa Marge mõistab ja toetab täielikult tema ettevõtmisi.



Veidike suunamist

Mees nendib, et ei ema ega isa ole talle elus kunagi takistusi teinud, ehk veidi suunanud ja vahel õige teeotsa kätte näidanud. «Oma lapsi proovin samamoodi kasvatada. Ikka selles vaimus, et nad julgeksid teistest eristuda, kui see nende arvates vajalik on. Alati ju ei ole õige see, mida kõik teised teevad. Iseendaks jäämise oskus on isiksuse kujunemisel väga tähtis.»



Samamoodi ei suru Kait Lukka ka äriasju raamidesse, vaid läheneb neile inimlikult ja intuitsiooni järgi.



«Mul on omad unistused. Olen kogu aeg endale eesmärke seadnud ja enamiku neist ka saavutanud,» sõnab ta.



Nii on kõrvaltkuulajale ütlematagi selge, et ka tehaseprojektist lihtsalt peab asja saama.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles