Viljandist vähem kui poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Põltsamaa linn asus uurima oma mõjuala ning norralaste abiga tehtava uuringu küsimustiku said ka Kolga-Jaani ja Kõo valla elanikud.
Põltsamaa linn suurendab mõju kahes Viljandimaa vallas
24. detsember 2009, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõo vallavanem Tarmo Riisk võib kindlalt väita, et Põltsamaa on tema kandi rahvale esimene tõmbekeskus. «Meie inimesed käivad seal kauplustes, arsti juures ning tööl. Igal hommikul sõidab suur hulk meie rahvast Põltsamaale.»
Sama tunnistab Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur. Tema sõnul hakati rohkem Põltsamaal käima pärast seda, kui kahe koha vaheline tee sai korraliku asfaltkatte.
Kas liitumine on võimalik?
4700 elanikuga Põltsamaa linn hakkas oma mõju uurima suuresti seetõttu, et teada saada, mida arvaksid lähemad ja kaugemad naabrid ühinemisest suureks omavalitsuseks.
Linn ja seda ümbritsev 4300 kodanikuga Põltsamaa vald pole pikkade aastate jooksul liitumises paraku kokkuleppele jõudnud. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on linn aeg-ajalt vallale ettepaneku teinud, kuid see on aina tagasi lükatud. Linnajuht leiab, et kaugemas tulevikus võiksid linna ja rõngasvallaga ühineda ka veidi kaugemal asuvad omavalitsused ning nii tekkiv vald oleks tõenäoliselt Eesti suurim.
Tarmo Riisk on küll valmis tunnistama, et Põltsamaa on tema valla elanikele tähtis, kuid vähemalt esialgu ta liitumisvõimalust ei näe. «Eks meie valla teine pool vaata jälle rohkem Võhma poole,» sõnas ta.
Töö, kool, arst ja kauplus
Kõo ja Põltsamaa on nii Tarmo Riiski kui Jaan Aiaotsa arvates olnud omavahel aastaid tihedalt seotud.
«Kõo lapsed käivad siin koolis, vanemad inimesed arsti juures ja tööl ning siit saab bussiga edasi suurematesse linnadesse,» rääkis Aiaots.
Kõo vald korraldab oma elanikele kaubareise Põltsamaale. Kaugemate külade elanikud korjatakse bussile ning ühel nädalal sõidetakse mõneks tunniks Võhma ja teisel Põltsamaale.
Kolga-Jaani rahva suhtlemine 17 kilomeetri kaugusel asuva Põltsamaaga tihenes tuntavalt tänavu suvel, kui 30 aastat halvas seisus olnud kruusatee lõpuks asfaltkatte sai.
Iga päev Kolga-Jaanist Põltsamaale tööl käiv Maxima kaupluse juhataja Einike Tõnson leidis, et hea tee on avanud uue värava. «Kui varem tuli mul autoga sõita vahel lausa 20 kilomeetrit tunnis, sest tee oli läbimatu, siis nüüd tundub Põltsamaa väga lähedal olevat,» rääkis ta.
Neid Kolga-Jaani valla elanikke, kes Põltsamaale tööle käiksid, Tõnson eriti ei tea. «Võisikule käiakse päris palju,» lisas ta. Jaan Krossi romaanist «Keisri hull» tuntud Võisiku on Põltsamaa valla küla ning jääb Kolga-Jaanist Põltsamaale sõites poolele teele.
Bussiühendusel on suur tähtsus
Paarisaja elanikuga Kolga-Jaani asula on tähelepanuväärne seetõttu, et seal elab koguni kaks Maxima poe juhti. Kui üks neist korraldab iga päev tööd Põltsamaa kaupluses, siis teine, Ruth Kuusk, juhib Viljandis Vaksali tänava Maximat.
Tema peab oma Põltsamaa kolleegiga võrreldes iga päev maha sõitma kaks korda pikema maa. Ometi on ta veendunud, et kaugusest hoolimata on Kolga-Jaani elanikule õige keskus ikkagi Viljandi.
«Kui Kolga-Jaani elanik tahab ainult toidukaupa osta, läheb ta Põltsamaale, kui aga on vaja osta kingi või rõivaid, sõidab Viljandisse,» rääkis Kuusk.
Väga tähtis on mõlema Põltsamaa vallaga piirneva Viljandimaa omavalitsuse elanikele bussiühendus. Kui Kõo vallavanem Tarmo Riisk leidis, et Kõol on parem ühendus Põltsamaaga, siis kaks poejuhatajast Kolga-Jaani valla elanikku on veendunud, et nende asulast pääseb bussiga paremini Viljandisse.
«Hommikul kella kaheksaks saaks tööle ka Põltsamaale, aga õhtune buss Kolga-Jaani läheb sealt kella nelja ajal,» teadis Einike Tõnson. Viljandist pääseb Kolga-Jaani ka pärast tööpäeva lõppu: buss väljub kell 17.15.
Tarmo Riiski rõõmustavad hiljuti teede äärde tekkinud viidad, mis tuletavad meelde Põltsamaa kihelkonna piire — ajalooliselt kuulus see Viljandimaale.
«Tahaks, et need oblastitena tekitatud maakonnad kaduma hakkaksid,» sõnas Riisk Jõgevamaale viidates. «Isegi endine Jõgeva maavanem on tunnistanud, et see maakond on üks poolkunstlik moodustis.»
Pole aga sugugi kindel, et Põltsamaa tahaks Viljandimaa osaks saada. Ajalooliselt on kujunenud nii, et sealseid inimesi tõmbavad 60 kilomeetri kaugusel asuv Tartu ja 30 kilomeetri kaugusel paiknev Jõgeva.