Parklates jätab liikluskultuur soovida

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaid üksikud autojuhid näitavad Selveri parklast Riia maantee poole pöörates vasakut suunatuld, ehkki liikluseeskiri seda nõuab. Samuti ei näidata suunatuld pärast parklasse jõudmist.
Vaid üksikud autojuhid näitavad Selveri parklast Riia maantee poole pöörates vasakut suunatuld, ehkki liikluseeskiri seda nõuab. Samuti ei näidata suunatuld pärast parklasse jõudmist. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänu turuplatsi remondile sai Viljandi juurde ühe korraliku parkimisplatsi. Paraku napib paljudel juhtidel oskusi või tahtmist parkimisplatsidel korrektselt liigelda.



Oma ameti tõttu tihti parkimisplatsidel viibiv LRK Liiklusklubi autosõiduõpetaja Jaan Kleemann nimetab peamiste eksimustena parema käe reegli eiramist ja suunatule näitamata jätmist.



Parem käsi määrab

«Parkimisplatsil kehtib parema käe reegel ehk siis eesõigus on sel juhil, kes tuleb paremalt poolt,» kordab Jaan Kleemann üle elementaarse tõe.



Seda reeglit eiratakse väga sageli näiteks Selveri parklas. Riia maanteelt sinna pöörajad, kes ei soovi sõita poe ette, vaid hoopis elumajade juurde, arvavad, et nad on peateel, ega lase läbi Selveri poolt tulevaid autosid.



Rohkesti segadust oli ka Centrumi parklas, kui Toom Tekstiili poolses servas olev Uue ja Jakobsoni tänava vaheline Keskuse tänav oli pikka aega tähistatud parkimisalana ning seega kehtis sealt väljasõitjal Uue tänava poolt tulija suhtes eesõigus. Osa inimesi sõitis Keskuse tänaval justkui peateel, osa järgis reegleid.  Nii et kunagi ei võinud kindel olla, kuidas üks või teine juht käitub.



Märgid vahetusid

Umbes kuu aega tagasi asendati seal senised parkimisala märgid Jaan Kleemanni ettepanekul konkreetsete parklat tähistavate märkidega, eristades niiviisi Keskuse tänava parkimisplatsist. Et aga viljandlased sõidavad enamasti mälu, mitte liiklusmärkide järgi, on nüüd vaja ümber õppida ja vanad harjumused unustada.



Samas on parklasse Tallinna tänava poolt sisse sõitnud inimesel, kes pole Viljandi liiklusega kursis, ikkagi Keskuse tänavale välja sõites raske aru saada, et tegemist pole parkla, vaid tänavaga — peale tänava otstes olevate nimesiltide ei anna miski aimu, et see pole parkla osa. «Anna teed» liiklusmärki parklast välja sõites ei kohta ja seaduse järgi ei peagi seda olema.



Nii jääbki seal üle loota juhtide ettevaatlikkusele ja üksteisega arvestamisele.



Eeskujulik plats

Viljandi turu uue sillutisega parkimisplatsi ja sealset liikluskorraldust peab Jaan Kleemann suurepäraseks.



«Nii kui ma sinna autoga sõitsin, oli kohe selge, kuidas seal parkima peab,» ütleb ta ning nendib, et ei mõista neid, kes eri värvi kividest laotud tähistusest aru ei saa.



Ka Turu tänava poolne parklasse sisse- ja sealt väljasõit on tema arvates õigesti lahendatud. «On mõistlik, et sissesõit on ühest ja väljasõit teisest kohast,» leiab ta.



Ometigi võib aeg-ajalt näha autojuhte, kes avastavad viimasel hetkel, et hakkavad tegema väljasõitu keelumärgi alt. Küllap tuleb seal liiklemisega lihtsalt harjuda.



Kleemann juhib tähelepanu väljasõidule turu parkla sellest osast, kuhu uut sillutist veel pandud pole. Nimelt ei lase seal Jakobsoni tänavale sõitjad tihtipeale läbi Savi tänavalt vasakpööret tegevaid autosid. «Liikluseeskirja järgi on aga tänavalt tulijal alati parklast tulija suhtes eesõigus.»



Unustatud suunatuli

Parklates liiklemisest kõneldes on täiesti omaette teema suunatule näitamine: valdav osa autojuhte ei pea seda parklas vajalikuks.



«Sakala» vaatles kolmapäeval umbes kümne minuti jooksul Selveri parklasse ja sealt  ära sõitvaid autosid ning tulemus oli masendav: vaid kümme protsenti juhtidest täitis liikluseeskirja. Kõigest kaks autojuhti kahekümnest näitas pärast Riia maanteelt ärapööramist paremale, Selveri parklasse keerates suunda. Sama tulemus oli parklast välja sõitvate autode puhul.



Et Sleveri-esisest parklast Riia maanteele jõuda, tuleb kõigepealt teha vasakpööre ja alles seejärel saab valida Riia maanteele keeramise suuna. Taas vaid kaks juhti kahekümnest andis vasakpöördest suunatulega märku. Samas oli nende kahekümne seas kaks juhti, kes ei pidanud vajalikuks suuna näidata isegi Riia maanteele välja pöörates.



Peale parema käe reegli ja suunatule kasutamise tuletab Jaan Kleemann liiklejaile meelde, et parklateski on mõlemad sõidusuunad.



«Väga tihti sõidetakse parklas keset teed ning kui ma tahan teha oma parkimiskohast välja parempööret, pole see võimalik,» on ta tähele pannud.



Jalakäija versus autojuht

Kuidas on aga parklates reguleeritud jalakäijate ja autojuhtide omavahelised õigused ja kohustused?



«Parklates on jalakäijal kohustuslik anda teed otse edasi liikuvatele sõidukitele, pööret sooritav juht on aga ise kohustatud jalakäijale teed andma,» selgitab Kleemann.



Tagurdamise korral on kogu vastutus ohutuse eest pandud tagurdaja peale. Ometi võiksid jalakäijad ka ise ettevaatlikud olla ja silmad lahti hoida, sest nii mõnigi kord on juhi nähtavus piiratud. Jaan Kleemann toob näite turuhoone juurest.



«Kui turuhoone kõrvale tänavale parkinu tahab hakata sealt välja sõitma, peab ta tänavaliikluse nägemiseks tagurdama umbes poole meetri jagu. Paljud minu õpilased tahavad aga sel teelõigul sõita võimalikult tee ääres. Sel juhul on paraku võimatu reageerida, kui keegi ootamatult tagurdama hakkab.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles