Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Valentine Alvre: eeskuju on keelust tõhusam

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Valentine Alvre | FOTO: Erakogu

Kristliku demokraadi Valentine Alvre arvates pole mõtet pakkuda valimislubadustena välja eemärke, mis on linna arengukavas juba koha leidnud.


Mujal maailmas kohtab sõna «kristlik» paljude suurte ühenduste, sealhulgas europarlamendi suurima fraktsiooni nimes. Eestis ei ole kristlikke demokraate kuigi palju. Miks?

Maailma rahvastest moodustavad kristlased ühe kolmandiku, Eestis ainult 14 protsenti. Neist osa arvab, et ei peagi poliitikaga tegelema.



Siiski on kristlased viimasel ajal muutunud poliitiliselt aktiivsemaks. Inimesed mõistavad, et ei seisa väljaspool ühiskonda ja neil tuleb osaleda praktilise elu korraldamises. See on selge viis seista tuhandeid aastaid ühiskonnale aluseks olnud püsiväärtuste eest. Kui kristlased jääks suletud kogukonnaks, ei jõuaks hea sõnum ja koos sellega ka käeulatuses olev abi paljude toredate inimesteni, kes seda vajavad.



Kristlikke demokraate on volikogudesse valitud ka teiste parteide või valimisliitude nimekirjas. See on mõistetav, kui piirkonnas on vaid paar oma erakonna esindajat.



Neil valimistel torkab silma poliitiline korrastamatus: ei minda välja oma partei põhinimekirjas, vaid jagunetakse ühes ja samas piirkonnas mitmesse valimisliitu. Mulle hakkab selline asi vastu.



Kas kristlasest poliitikul on raskem edukas olla, sest tema eetika välistab need vahendid, mida teised ehk kasutada saavad?

Kindlasti on. Kuid sellegipoolest oleme tahtnud järjekindlalt pääseda volikogudesse ja riigikogussegi, et olla seal soolaks, nagu ütleb pühakiri. Sool annab maitset ja hoiab ära roiskumise. Kristlased sobivad hästi ühiskonnaprotsesside eetilisteks tasakaalustajateks.



Meile on täiesti vastuvõetamatu selline valimiskampaania, nagu käib praegu näiteks Tallinnas: valimatu halvustamine stiilis «Sina oled halb, aga mina olen hea».



Kakeldes kaotab volikogu oma eesmärgi: kaitsta rahva huve ja leida selleks parim elukorraldus.



Kas poleks kavalam oma eesmärkide elluviimiseks liituda mõne suurema erakonnaga?

Ma toon näite meie erakonna algusaegadest. Toona tehti küsitlus, milles osalesid eri erakonnad ja milles käsitleti teravaid teemasid, näiteks sündimata laste probleemi. Ühest küljest propageeritakse inimese vaba valikut abortidest rääkides, teisalt ei taheta näha asja varjukülgi ja kohustusi. Selle küsitluses jäi vaid meie erakond kindlalt aborte taunivale seisukohale.



Elust suuremat väärtust on raske leida ja kui isegi selles ei jagata samu põhimõtteid, pole liitumisel ka sügavat mõtet. Kuid kindlasti ei tähenda see, et me ei tahaks teiste poliitiliste jõududega koostööd teha.



Teised poliitikud on meilt üle võtnud väga palju mõtteid, mille meie erakond juba üle kümne aasta tagasi välja ütles, näiteks et aus asjaajamine on võimalik. Üha enam on hakatud ka perekonda väärtustama.



Neli aastat tagasi ütlesin, et õige oleks kehtestada üleriigiline alkoholi müügi kord. On hea meel, et nii on see ka läinud.



Abordid on teema, mida linnavolikogu ei hakka kunagi reguleerima. Mida konkreetselt soovite volikogus ära teha?

Volikogud on väga suur jõud riigis, mis eri ühenduste, nagu linnade- ja omavalitsuste liitude kaudu saab kujundada terve riigi poliitikat kõigi põhiotsuste vastuvõtmisel.



Tihti käsitletakse vaid rahalisi probleeme, kuid tähelepanu peaks pöörama ka üldistele väärtushinnangutele, mis vajavad meie ühiskonnas praegu hädasti korrigeerimist. Meie valime volikogud oma juhtideks ja juht peaks omakorda lähtuma inimeste soovidest. Niimoodi alt üles peaks see asi kujunema.



Praegu teeb paljusid murelikuks oht, et mõne teise riigi eeskujul seadustab Eestigi samasooliste abielud. On kaks teed: kas lasta asjadel minna isesoodu moevoolu järgi või hoida selgroogu. Meie olema valinud viimasena mainitud tee.



Olete oma programmis maininud konkreetsete objektidena Viljandi järve randa, kultuurimaja juurdeehitist ja Paalalinna kooli algklasside hoonet. Teised sihid on üldisemad, näiteks see, et ükski õpetaja ja meditsiinitöötaja ei suitsetaks. Nende eesmärkide saavutamist on valijal raskem uskuda kui lubadust lüüa püsti mõni maja.

Kui vaadata teiste erakondade programme, siis leiab sealt palju ühist linna arengukavaga. Neist toetame eriti eelmainitud objekte, aga vastavalt võimalustele muidki.



Erinevalt teistest on meil plaanis luua elanikele oma aiasaaduste töötlemise võimalus. Samuti soovime üle vaadata kohusterritooriumid ja ulatada abikäe, kui omanik ei ole võimeline oma vara korras hoidma.



Meie programmis leidub hulk häid ideid elluviimiseks. Mis puutub suitsetamisse, siis volikogu- ja valitsuse liikmed oma isikliku eeskujuga saavad luua ka kõigis meditsiini- ja haridustöötajates soovi olla patsientidele ja õpilastele eeskujuks. Eeskuju nagu ka sõna jõudu ei maksa alahinnata, see on teinekord keelust mõjusam.

Tagasi üles