Reformierakond on tänavustel valimistel Viljandi linnapea kandidaadiks pakkunud taas Kalle Jentsi, kes leiab, et lõppev ametiaeg annab talle kandideerimisel eelise.
Linnapea paneb endale hindeks hea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Jents, kas valimistel on kergem edukas olla neil, kes on äsja võimul olnud, või neil, kes on olnud opositsioonis?
Ühtpidi on kergem neil, kes on olnud võimul, sest neil on välja kujunenud tulevikunägemus ja põhjalikum ülevaade hetkeolukorrast. Mis tahes elualal hallatakse infot paremini otse asja sees olles ning see annab võimaluse luua selgemaid plaane.
Teisalt leidub kahjuks veel piisavalt neid inimesi, kes lasevad end mõjutada populismist või siis lahmivast kriitikast.
Saite linnapeaks heal ajal, majanduse laineharjal. Järgnes järsk langus. Kuidas te seda kogemust hindate? Kas olete linnapeaks hakkamise otsust kahetsenud?
Olen sellele ka ise mõelnud ja kahetsenud ehk ainult seda, et sündmuste kulg ei olnud vastupidine.
Umbes pool minu ametiajast oli üleüldise majandusliku eufooria aeg. Esimese aasta, 2007. aasta kevadel laekus tulusid prognoositust rohkem. See andis tegutsemisenergiat ja sütitas tahtmise viia ellu ka unistuseks peetud plaane.
Sellele vaimustusele järgnes külma dušina üleüldine majanduslangus, milles tunnetasin ameti täit vastutust. Riigi tasandil tuli ridamisi ootamatuid otsuseid, mida me polnud osanud arvesse võtta, näiteks omavalitsuste kasutusse jäetava tulumaksu protsendi vähendamine. Kõik see muutis keeruliseks järgmiste sammude planeerimise, sest olukord võis iga päev muutuda.
Kokkuvõttes on olnud väga õpetlik aeg, mis on meist kõigist liigse õhu välja lasknud ning pannud paljusid tegevusi ümber hindama. Sellest kogemusest on olnud palju kasu. Hea meel on ka selle üle, et kuna oleme oma eelarvepoliitikas olnud väga konservatiivsed, on meil jalad kindlamalt maas kui mitmel teisel omavalitsusel.
Kas te ei karda, et rahvale raskel ajal võimul olijad kaotavad populaarsust ning praeguste pingutuste vilju lõikavad juba teised linnajuhid?
Riigivalitsuse puhul võib küll olla nii, et ebapopulaarsed otsused mõjuvad võimulolijate mainele halvasti. Äsja avaldatud uuringu tulemustest selgus, et rahvas ei hinda valitsust kuigi kõrgelt. Aasta algusest saadik on eelarvet kärbitud 17 miljardi võrra ja ehkki see on ühest küljest saavutus, annab teisalt ikkagi tunda ka negatiivsel moel.
Väikses linnas on mastaabid väiksemad ja pilt kõigile selgem. Mõistetakse paremini, miks üks või teine otsus tuleb vastu võtta. Et me ei tormanud heal ajal kogunenud tulusid laiali jagama, pole me pidanud kellegi kohta väga valusaid otsuseid tegema.
Kui rahvas andis Eesti valitsusele hindeks koolipoisi kolme, siis kuidas teie oma koalitsiooni toimetulekut hindate?
Päris viit ei paneks. Paneksin kas viie miinuse või nelja plussi, sest tagasi vaadates on paar asja, mida teeks teisiti.
Tooge mõni näide suuremate möödalaskmiste kohta.
Raske hinnata, millised olid toonases olukorras teised valikud. Kindlasti on ka väiksemaid asju, kuid ujula ehitusega seonduv meenub esmajärjekorras.
Viga oli see, et lasime lepingusse 20 miljoni suuruse leppetrahvi kirjutada. Volikogu jäi sellega nõusse teise poole tungival palvel, sest pangad ei olnud muidu nõus ehitust finantseerima. Oli ju meie ühine suur soov, et ujula ikkagi tuleks.
Juba talvel oli aimata, et partner ei ole võimeline lepingut täitma, aga sanktsiooni tõttu ei saanud me asuda uusi lahendusi otsima, sest teine pool ei olnud nõus lepingust vabatahtlikult loobuma. Oleme ajas lihtsalt üle poole aasta kaotanud. Aga praegu tegeleme juba uue konkursiga ja Viljandi ujula kindlasti ka saab.
Kui palju on ujula kavandamine, konkursid ja kõik sellega seonduv linnale maksma läinud?
Et palju tööd, näiteks konkurssi ette valmistava komisjoni oma, on tehtud ühiskondlikus korras, pole see summa eriti suur. Notariaalse lepingu vormistamise eest tuli linnal maksta siiski üle 60 000 krooni.
Hea meel on aga tuua ka näiteid, kus oleme hulga raha kokku hoidnud. Nii nägi juba eelmise linnavalitsuse ajal valminud linnastaadioni projekt ette, et olmeruumid ehitatakse otse tribüünide alla. Maa-alused ruumid oleksid nõudnud tohutul hulgal betoonivalu, mille tõttu ulatusid ehitusfirmade pakkumised 40 miljonist 60 miljonini.
Praeguseks valminud varikatusega tribüünid läksid maksma 3 miljonit ja järgmisel aastal valmiva maapealse olmemaja maksumuseks planeerime ligikaudu 6 miljonit.
Tulles tagasi koalitsiooni juurde: torkab silma, et see on Eesti kontekstis võrdlemisi kummaline kooslus.
On tõesti, kuid samas oleme üllatavalt hästi hakkama saanud. See, et Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Keskerakond on maailmavaateliselt väga erinevad, ei anna väikses linnas tunda. Siinsed probleemid on enamasti väga konkreetsed ja palju sõltub inimestest, nende arukusest, tegususest ja koostöövõimest.
Kindlasti on koostööle kaasa aidanud ka see, et erakondade valimislubadused olid eelmisel korral üpris sarnased ja koalitsioonilepe koostati realistlikult. Seda tõestab fakt, et enamik kirja pandud lubadusi oleme jõudnud siiski ellu viia.
Reformierakonna tänavusest nimekirjast võib leida varem Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Matti Looga, Reformierakonda kritiseerinud Viktor Naanuri ning Kaido Kansi, kelle Rahvaliitu astumine omal ajal kõneainet andis. Kuidas te seda kommenteerite?
Ma ei usu, et see pingeid tekitab. Selline enesemääramine on asjade loomulik kulg.
Matti Looga pöördus meie poole juba aasta tagasi, arvates, et talle kui ettevõtjale sobivad meie vaated paremini. Viktor Naanuri kriitika on alati olnud konstruktiivne ning seega aitab tema liitumine meil üksnes oma nõrgad kohad paremini üles leida. Kui Rahvaliit oleks tänavu oma nimekirjaga välja tulnud, küllap oleks siis Kaido Kansi seal kandideerinud.
Teie oponendid on tähelepanu juhtinud sellele, et Reformierakonna nimekirjas leidub tavatult palju linna ametiasutuste juhte. Kas pole see märk vaiksest survest?
Esiteks ei ole viis linna ametiasutuse juhti 60-liikmelises nimekirjas sugugi palju. Teiseks pole selles midagi imelikku: näiteks Koduse Viljandi nimekirjas kandideeris eelmistel valmistel lausa 14 linna või riigiasutuste juhtivat ametnikku ja kaks neist olid linnavalitsuse ametijuhid.
Minu seisukoht on siin väga selge: see, millises nimekirjas inimene kandideerib, ei loo talle igapäevatöös mingeid eeliseid või miinuseid.
Parim näide on fakt, et suuri investeeringuid saanud Jakobsoni gümnaasiumi ja muusikakooli juhid on pikemat aega kuulunud opositsioonis olevasse Kodusesse Viljandisse.
Räägime nüüd lubadustest. Alles hiljuti kuulsime, et terviseraja viimane lõik saab õige pea valmis, nüüd aga seisab ehitus jälle.
Sadude tõttu on tekkinud väike viivitus, kuid tööd on lõpukorral. Tarvis on vaid nelja sademeteta päeva.
Mida lubate Viljandis ära teha järgmise nelja aastaga, kui peaksite taas võimule tulema?
Esiteks saab remonditud lauluväljak, teiseks arendame välja Viljandi järve ranna-ala. Kindlasti vajab tähelepanu kogu järve ümbrus, kuid esmajärjekorras asume tööle linnapoolse kaldaga: rand on vaja korda teha ning rajada sinna korralik mänguväljak ja kõnniteed. Plaanis on ehitada üks uus majutushoone, et saaks korraldada spordilaagreid ja teisi suurüritusi. Vaja on arendada kõiki järvega seotud tegevusi.
Lubaduste hulka kuulub ka 70-kohaline eakate hooldekodu, mis vastab tänapäeva nõuetele. Aastal 2010 remondime kultuurimaja. Tahame lahendada lasteaiakohtade nappuse küsimuse: vaja on juurde saada paari rühma jagu kohti, eelkõige just sõimeealistele lastele.
Teed ja tänavad vajavad senisest rohkem raha. Suurimat tähelepanu nõuavad kõnniteed, Pikk tänav ja vanalinna tänavad. Tuleb arendada turuplatsi ülejäänud osa.
Kas julgete lubada, et kõik see saab kindlasti tehtud?
Julgen küll. Tean, mis on reaalselt teostatav ja millist vastutust suudame võtta. Seega pole meil vaja ajada ebamäärast juttu ning anda põiklevaid lubadusi.