Unehäireid on võimalik uurida ja ravida

Uneteadlane Marlit Veldi Viljandis peetud kõrva-nina-kurguarstide suveseminaril, kus ta esitles ühtlasi oma äsja ilmunud «Uneraamatut». Foto: Tiina Sarv

Meditsiinidoktor Marlit Veldi ütleb Viljandi arstide suveseminari ajal pärimusmuusika aida ees seistes, vastilmunud uneraamat käes, et ta on mulk ja selle üle uhke.

Naine silmitseb trükisooja raamatu kaant ja räägib, et mõtles kaua, millist pilti sinna panna. Mis eesti kunstis meenutab und? Viimaks leidis ta kõige sobivama olevat Tiit Pääsukese maali «Sinine». Ka Tiit Pääsuke on Viljandiga seotud: siin on tema vanematekodu.

Marlit Veldi, olete kõrva-nina-kurguarst. Siis hakkasite aga uurima norskamist ja sellega kaasnevat obstruktiivset uneapnoed ehk unelämbustõbe ja teist sai ka unearst.

Minu doktoritöö käsitles norskamist ja uneapnoed — kolmandik unehäireid ongi viimati nimetatust põhjustatud. Pärast hakkasin ka teisi unehäireid uurima ja koolitustel käima ning nüüd võin öelda, et sain endale ühtlasi unearsti eriala.

Inimestel seostub unega sageli midagi müstilist: me ju ei tea, mida me teeme, kui magame. Kreeka mütoloogias on unejumal Hypnose kaksikvend surmajumal Thanatos. Arstidele on uni muutunud kummatigi üsna reaalseks.

Südameuuringud on igapäevased. Kõik teavad, et elektrokardiogrammi võnked annavad pildi südame tööst. Täpselt samasugused võnked on ajus. Need muutuvad une eri perioodidel ja neid on võimalik mõõta. Saame öelda, kas inimene on sügavas või pindmises unes. Samal ajal võime mõõta hingamist, lihastoonust, südametegevust.

Näiteks seda, kui inimene arvab, et ta ei maga, aga tegelikult magab, nimetatakse pseudounetuseks. Me teeme uuringu ja tõestame patsiendile, et ta magab — täpselt samamoodi, nagu tehakse röntgenülesvõte ja saab selgeks, kas inimesel on luumurd või ei ole.

Nii et unes pole midagi müstilist.

Minu sõnum on see, et uni ei tohiks seostuda ainult müstikaga. Teisalt olen ma kunstiarmastaja. Sürrealistid, näiteks Salvador Dalí, armastasid maalida und ja loomulikult läbi kunstniku mõttemaailma.

Dalí maalid kajastavad sümbolistlikult REM-und ehk unenägude und. Alles 1953. aastal leidsid teadlased, et see on une osa.

Me ei usu enam, et valust lahtisaamiseks peab verega kirjutama või ennast sapiga määrima, nagu tehti keskajal. Une kohta püsivad kõikvõimalikud eelarvamused natuke visamalt. Isegi mõne teise valdkonna kolleegid küsivad, mis seal uurida on.

Uneuuringud on täpselt samasugune meditsiini valdkond nagu kõik teised. Mida rohkem sa tead, seda rohkem saad aru, et kõik ei ole nii lihtne.

Kas see, kui inimene ärkab halva unenäo peale, on psühhiaatriline probleem?

Esimene unekabinet loodigi psühhiaatriakliiniku juurde. Sealt kasvas välja kõrvakliiniku kabinet. Mina töötan ka psühhiaatriakliinikus unemeditsiini vanemteadurina, kliinilist tööd teeb Tuuliki Hion.

Aga uni on nii multidistsiplinaarne, et kuigi mina olen spetsialiseerunud rohkem uneaegsetele hingamishäiretele ja doktor Hion psüühikaga seotud unehäiretele, on neid valdkondi tihti peaaegu võimatu eristada.

Uneapnoe all kannatav haige võib täpselt samamoodi koleda unenäo peale üles ärgata, sest unenägude perioodil on lihastoonus hästi madal ning selleaegsed hingamisseiskused kõige tõsisemad ja sagedasemad. Päris kindlasti on vaja vaadata, kas häirivad unenäod käivad hingamishäiretega kaasas või mitte.

Kas inimene ise tajub, et tal on une ajal hingamishäire?

Seda ei pruugi ise tajuda. Uneapnoe saame kindlaks teha ikka uuringutega. Vaatame, kas hapnikuvarustus on vähenenud.

Teine asi, mis und häirib, on vale toitumine. Söömine on inimese elutähtis funktsioon, uni samuti. Samal ajal on nad omavahel tugevasti seotud. Kui inimene ei omasta kõiki toitaineid, võtab ta kaalus juurde. Samas tekib vajadus rohkem süüa. Magu venitatakse välja ja mao sulgurlihas lõtvub, põhjustades reflukshaigust ehk rahvakeeli kõrvetisi.

Söögitoru happesuse kontsentratsioon muutub ööpäeva vältel pidevalt. On leitud, et 21 protsenti unetusest on seotud sellega, et organismi pH muutub happelisemaks.

Mis veel und häirib?

Neid asju on palju. Näiteks südame rütmihäired, mille puhul inimene võib samuti hirmuunenäo peale üles ärgata.

Tuleb meelde ühe füsioloogi soovitus, et enne magamaminekut on kõige parem süüa viil saia ja juua kõrvale klaas piima.

Enne magamaminekut on tõepoolest soovitav süüa kerget valgurikast toitu, piim aga igaühele ei sobi. Piimatalumatus on sagedasem vanemas eas ja inimene saab tavaliselt aru, kui see tekib. Ka võib piimajoomine panna WC vahet käima ning see häirib omakorda und.

Kas kõige parema une annab meile füüsiline väsimus?

Mõte, et väsitan ennast päeval väga ära, siis jään õhtul hästi magama, pole õige. Üliväsinud inimene ei jää magama.

Uni on evolutsiooni käigus välja kujunenud nõnda, et see oleks inimese kui liigi säilitamise seisukohalt kõige otstarbekam. Uni muutub sünnist surmani ja õhtust hommikuni. See on igal inimesel individuaalne.

Mida vanem inimene, seda vähem und ta vajab.

Jah. Ja seda erinevamaks muutub unemuster. Tartu kesklinnas on Ülo Õuna skulptuur «Isa ja poeg». Seal on suurepäraselt näidatud inimkeha proportsioonid. Kunstnikud tajuvad inimeses toimuvaid muutusi ja kujutavad neid oma vahenditega.

Nii nagu inimkeha proportsioonid, nõnda muutuvad ka une proportsioonid. On aga nii, et seda, mida silmaga näeme, me tunnistame, aga mida silmaga ei näe, seda tunnistada ei taha. Kuigi on selge, et oleme vanemaks saanud, ei mõtle me, et ka uni muutub. Küllalt on inimesi, kes tulevad vastuvõtule ja ütlevad: «Tahaksin magada nagu laps.» See kõlab peaaegu samamoodi nagu «Tahaksin olla rõõmus kui laps» või «Tahaksin näha maailma samamoodi nagu laps». Mina tahaksin, aga organism on muutunud.

Kas unenägu võib midagi tähendada?

Seda, mida me ei tea, pole võimalik eitada ega jaatada. Rahvameditsiini ja pärimuste järgi on unenägudel tähendus. Meditsiini meetoditega ei ole võimalik seda põhjendada ega selgitada.