Justiitsminister Rein Langi algatusel on viimastel päevadel taas päevakorrale kerkinud idee lubada autot juhtida inimestel, kelle joove jääb alla 0,5 promilli. Teisisõnu võiks rooli istuda näiteks pärast ühe õlle või klaasi veini joomist.
Juhtkiri: Poolepromilline ettepanek
3. september 2009, 18:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister põhjendab sallitava joobeastme tõstmist Euroopa riikide lepinguga, mille üks punkt näeb ette, et riikide seadusandluses ei tohiks sõidukijuhtidele lubatud maksimaalne joove olla suurem kui 0,5 promilli.
Kogu Euroopas ühesugused reeglid teevad rändurite elu küll tunduvalt lihtsamaks, kuid Eesti ei tohiks muuta oma põhimõtteid pelgalt seepärast, et need pole päris samad mis mõnel teisel. Kui juba ühtlust taga ajada, siis miks ei võiks nemad kasutusele võtta meie, paremaid norme?
Ent praegusel juhul ei ole küsimus isegi selles, sest kõnealune lepe kehtestab joobe ülempiiri, mitte ei käsi seda tõsta.
Nagu eelmistelgi kordadel, on Rein Langi poolepromilline ettepanek pälvinud valdavalt hukkamõistvaid hinnanguid. Teiste hulgas on joobeastme tõstmist tauninud maanteeameti ja Liikluskindlustuse Fondi spetsialistid.
Pole ühtegi tõsiselt võetavat põhjust, miks peaks inimene tohtima autot juhtida alkoholi tarvitanuna, küll aga näitavad uuringud, et ka 0,5-promilline joove suurendab avariiriski kahekordseks. Lisaks hägustab niinimetatud ühe klaasi reegel piiri, mis praegu on kõigile hästi arusaadav: null.
Ega justiitsministeerium seadusemuudatust väga peale pressigi. Näib, justkui oleks see lihtsalt katseks välja käidud.
Tekib küsimus, kas minister Lang peab poolepromillise joobega rooli lubamist tõepoolest parimaks võimaluseks ja tahab teemat üha uuesti tõstatades inimesi veenda. Või on see vaid mõnus kirgi küttev kõneaine, millega tähelepanu ebamugavamatelt küsimustelt, näiteks eelarvekärbetelt kõrvale juhtida?