2006. aasta algul lubasid toonased linnajuhid, et aasta lõpuks on ümber järve kulgev terviserada valmis. Ehitajad tegidki suvel tublit tööd ning Sammuli ümbruses valmis tee kuni Seaküna oruni ja Närska mäelt sai linna tagasi. Vahele jäi paraku enam kui kilomeeter maad, kus matkarada polnud.
Linnajuhtide ja -ametnike suust kostis tihti lubadusi, et kohe-kohe saab ka olematu teelõik valmis, kuid mida polnud, oli terviserada. Selle puuduvast osast sai otsekui sümbol, millega Viljandimaal on võrreldud mitut teist poolikult või kehvasti tehtud tööd.
Nüüd on linnajuhid suutnud järvetaguste maaomanikega kokkuleppele jõuda. Ühel või teisel moel on notari juures saadud lubadus, et vähemalt järgmised 15 aastat võivad matkajad ja tervisesportlased mööda rada liikuda.
Viimasel paaril aastal on terviseraja 1,1 kilomeetri pikkuse puuduva osa ehitus olnud tegelikult linnajuhtidele olulisem kui raja kasutajatele. Vaikival kokkuleppel on ratturid, jooksjad ja kepikõndijad põllu äärde raja sisse trampinud ning maaomanikud pole sportlasi takistada püüdnud.
Linnajuhtidele oli nimetatud 1,1 kilomeetrit aga häbiplekk, millest tuli enne valimisi vabaneda. Nüüd on see lootus tekkinud, sest ehitustöid on juba alustatud. Paraku ei saa ehitaja anda kindlat tähtaega, millal teelõik lõplikult valmis saab, sest allikaterohkes piirkonnas on tööks vaja kuiva ilma, mida sel suvel on Eestis nappinud.
Kui vaadata terviserada selle täies ulatuses, on tegemist ühe linna parema investeeringuga kohaliku spordi edendamisse. Tänu valgustusele on see sportimise koht kõigile viljandlastele kellaajast hoolimata tasuta kättesaadav.
Aastatega on oma tervise eest hoolitsejaid rajale üha juurde tulnud ning tundub, et kõige enam kasutavad seda 13,5-kilomeetrist ringi kepikõndijad.