Nelja Viljandimaa karu nahk läheb loosi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karude arv on viimastel aastakümnetel järjest suurenenud.
Karude arv on viimastel aastakümnetel järjest suurenenud. Foto: Sille Annuk

Augustist oktoobri lõpuni vältaval karujahihooajal tohivad Viljandimaa jahimehed lasta neli karu.


«Load anti Viljandimaal kaheksale jahipiirkonnale, nii et kes ees, see mees,» ütles keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni jahindusspetsialist Johannes Luksepp. Üleküttimise vältimiseks peavad jahimehed tabatud ulukist kohe teatama keskkonnaametile ja kui neli karu on lastud, tuleb vähem edukatel load väljaandjale tagastada.



«Kui karud kusagil kahju tekitavad, saab lubasid juurde küsida,» lausus Luksepp.



Karulaskmise õiguse said Halliste, Lahmuse, Leie, Rimmu, Tääksi, Viiratsi, Kolga-Jaani ja Kõo jahipiirkonna kütid.



Jahindusspetsialisti jutu järgi on siinsed mesikäpad olnud üsna vaoshoitud: Pärnumaa piiri ääres on küll rüüstatud kaht taru, kuid suurt kahju karu mesilates ei tekitanud.



Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Veljo Kask ütles, et maakond jaguneks karude poolest justkui kaheks: lõunapoolsest osast rändavad pätsud peamiselt läbi, Põhja-Viljandimaal aga elavad paikselt.



Kolga-Jaani jahiseltsi jahimees Olev Meier rääkis, et sealmail on nähtud nii üksikut otti kui poegadega emakaru.



Kommentaarid
Copy
Tagasi üles