Kiri: Kergekäeline risustamine

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pidin end kunagi ammu oma erialal täiendama. Tollal selle tarvis eestikeelseid raamatuid ei olnud, küll aga venekeelseid. Kui nendes vohavast sõnavahust sisukokkuvõtte tegin, sain lühikese konkreetse konspekti.

Ametiasutustega mul õnneks enam tegemist teha ei tule, aga selles, millest kirjutas 23. augusti Sakala (vaata Margus Haava lugu «Suu- ja sõnataudi vastu kadakasuitsust abi pole» — toimetus), ei oska ma küll probleemi tuumani jõuda.

Ma saan aru, et kiiresti arenevas tehnikakeeles kõigile sõnadele eestikeelset vastet ei ole. Aga miks risustatakse näiteks firmade nimesid võõrsõnadega? Võtame näiteks Ösel Foods. «Oesel» on Saaremaa endisaegne saksakeelne nimi, «food» aga inglise keeles toit. Sama lugu on nimega Tallegg, mis tähendab tõlgituna Tallinna muna.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles