Pärast senise Tarvastu vallavanema Alar Karu taandamist tema ametikohale valitud Mairot Paksu sõnul istuks ta kabinetis meelsamini sealpool lauda, kus on asju arutama tulnud inimese koht.
Vallavanem pikalt ametisse jääda ei taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõned nädalad ametis olnud Mairot Paks ütleb, et teadis laias laastus, mida vallavanem teeb, kuid ei kujutanud siiski ette, mida see töö endast täpselt kujutab.
«Ma ei soovi eriti siinpool lauda istuda, pigem tahaksin teisel pool vallavanemaga mureküsimusi läbi arutada,» võrdleb Paks praegust tööd volikogu esimehe ülesannetega.
Volikogu toetab
Vallavanem räägib, et tahab esmalt lõpetada need ettevõtmised, mille Alar Karu volikogu toel käima lükkas.
«Vallavalitsuses on hea meeskond ja volikogu on toetav — otsuseid teeb seltskond inimesi, mitte üks,» sõnab ta ja avaldab lootust, et saab oma ametiajal vajalike tegemistega kolleegide toel hakkama.
Järgmistest omavalitsuste valimistest rääkides ütleb Mairot Paks, et tema kandideerimine on küsimärgi all, kuid mitte välistatud.
Poliitikasse ei tikkunud
Mairot Paks enda jutu järgi ise poliitikasse ei tikkunud, sinna vedas ta sõber.
«Ta käis mul seni järel, kuni nõustusin vallavolikogusse kandideerima. Et ta oli Reformierakonna liige, astusin tema jälgedes sellesse parteisse, sest olen ju ka ettevõtja,» lausus Paks. Tarvastu kandi rahvas andis mehele piisavalt hääli ja ta pääses volikogusse.
Esimesel vallavolikogu istungil valiti Paks selle esimeheks ja tema üks esimesi samme oli kõigist ettenähtud hüvitistest loobumine.
«See tundus tollal õige, sest olin algaja ja pidin kõike alles õppima,» meenutab Paks. «Ma ei kujutanud ka ette, kui suureks paisuvad esinduskulud, kas või vallaüritustele sõitude arvelt. Aga ettevõtjana sain hakkama.»
Palju ära tehtud
Mairot Paksu sõnul on poliitikas oldud aastad toonud välja selle head ja halvad küljed.
«Olen saanud palju kogemusi ja uusi tuttavaid. See annab elus pidepunkti, millele oma tegemistes toetuda,» lausub vallavanem. Halva küljena märgib ta ära selle, et poliitikuid peetakse süüdlaseks kõigis riigi ja omavalitsuste hädades.
Paks ütleb, et suurde poliitikasse ta ei tüki, sest talle on välistatud suures linnas elamine.
«Väikestes omavalitsustes on hea see, et poliitilist nääklust on vähem, siin suheldakse rohkem inimeselt inimesele,» lausub ta.
Nelja aasta tagust aega meenutades leiab endine volikogu esimees, et Tarvastul oli hea stardipositsioon.
«Majanduses oli kõrghetk ja investeeringutega saime palju ära teha,» räägib ta. «Järgmisel perioodil enam nii lihtne pole. Ilmselt tuleb ennekõike hoolitseda juba valmis tehtu eest. Kindlasti saavad valupunktiks sotsiaalküsimused.»
Mustla tõmbenumbrid uuenevad
Ees ootavatest töödest nimetab Mairot Paks esmajärjekorras Mustla peatänava, Posti tänava remonti, mis sellele miljööväärtuslikule alale lumma juurde annab.
«Sinna tulevad korralikud kõnniteed ja vanas stiilis tänavavalgustus,» kirjeldab ta. «Arvan, et tulemus meeldib nii aleviku elanikele kui külalistele.»
Remonti peaks õige pea minema ka raamatukogu juures asuv muuseum, kuhu on juba kogutud hulk eksponaate.
«Mulle meeldib väga ka meie vastremonditud lasteaed, mille varsti ehitajalt vastu võtame. See on värvikirev ja lastesõbralik,» sõnab Paks.
Ettevõtlusesse sattus Ekseko kaudu
Mairot Paksu jutu järgi sattus ta ka ettevõtlusesse juhuslikult. Nimelt läks ta 1993. aastal tööle Ekseko seavabrikusse. Kuue aasta pärast selle omanikud vahetusid ja uus juhtkond ei tundnud huvi kombinaadi väikese lihatööstuse vastu, nii et Mairot Paks võttis selle enda kätesse.
«Muidu oleks lihatööstus kadunud,» sõnab ta.
Lihatööstuse Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viimine võttis aega aastaid. Nüüd on ettevõte kümneaastane ning seal töötab 39 inimest, kes toovad sööjateni keedu- ja suitsuvorsti, singi ja kulinaariatooted. Firmale kuuluvad kauplused Mustlas ja Viljandis Köstis.
«Praegu on meil raske nagu kõigil teistelgi, aga meie eelis on, et omanikudki töötavad ettevõttes ja tootmine on võimalik kiiresti ümber korraldada,» kõneleb Paks.
Vallavanemaks saades otsustas mees anda lihatööstuses ohjad oma venna Jarl Mõtsari kätte, kes omal ajal pärast Ameerika Ühendriikidest naasmist temaga koos firmat arendama asus.
Mairot Paksu ala oli üldjuhtimine, Jarl Mõtsar oli ametis tehnika ja tootmise poolel.
Tootmine Mustlasse
Mairot Paks räägib, et teda vaevab mure katkenud ettevõtlusarenduse pärast endise Tarvastu juustuvabriku territooriumil. Mõtet tootmine sinna üle tuua pole vennad veel kõrvale heitnud.
«Kui projektiga alustasime, olid hinnad ehituses kõrged. Oleksime siis tootmishoone valmis teinud, oleksime praegu tõenäoliselt pankrotis,» kõneleb ettevõtja. «Nüüd aga on selleks raske raha leida.»
Paljusid Mustla eakaid inimesi pani nördima, et lisaks nõukogude ajal rajatud hoonetele lasid Viiratsi lihatööstuse omanikud maha lammutada kuulsa viltuse tipuga korstna kõrvale Tarvastu valla talumeeste rahaga rajatud meiereihoone.
«Lasime majadele ekspertiisi teha ja selgus, et need olid väga kehvas seisus. Hoonete renoveerimine läinuks kõvasti kallimaks kui uute ehitamine,» põhjendab Paks otsust. «Lisaks olid amortiseerunud hooned ohtlikud — kõrval asub kool ning lapsed käisid vabriku territooriumil mängimas ja ringi kolamas, valvurit aga polnud mõtet sinna panna.»
Juustuvabriku mälestuseks jätsid ettevõtjad alles telliskivikorstna, ainult selle viltuse otsa lammutasid. Mairot Paksu sõnutsi on kunagi kavas püstitada sinna infotahvel, mis tuletab meelde ettevõtte minevikku.
Mairot Paks on suure osa oma lapsepõlvest veetnud Suislepas. Sangaste on tal sünnikohana märgitud seetõttu, et poiste sündides oli nende ema seal oma emal külas ja sattus nii lapsi ilmale tooma sealsesse haiglasse.
Mustlasse asus praegune vallavanem 1995. aastal ja nüüd elab oma perega väikeses majas endise juustuvabriku vastas. Mustlas elab ka tema kaksikvend Jarl Mõtsar. Erinevad perekonnanimed on neil Mairot Paksu jutu järgi seepärast, et vend võttis naise nime.
«Meid on Jarliga sageli segi aetud. Mõnikord astub keegi juurde ja hakkab juttu ajama. Mina muidugi olen alati nõus vestlema, aga mingil hetkel jõuab vestluskaaslane arusaamisele, et ma pole siiski see inimene, kelleks ta mind pidas,» räägib vallavanem. Tema sõnul on kaksikutel olnud elus palju huvitavaid juhtumisi, kus neil pole vahet tehtud või on ühte venda teiseks peetud. Nagu kaksikud ikka, hoiavad nemadki väga kokku.
Laulu-, pilli- ja kalamees
Vallavanema elukaaslane Merike Kald töötab Holstre põhikoolis õppejuhatajana. «Pere on mind alati igati toetanud,» tunneb Mairot Paks heameelt.
Vabal ajal meeldib Mairot Paksule laulda ja pilli mängida. Ta lööb kaasa Tarvastu segakooris Üts Viis ning sõprade seltskonnas mängib akordionit ja süntesaatorit. Peale selle armastab ta kalal käia.
«Olen ka pallimänge mänginud, aga nüüd jääb spordiks vähe aega, sest päevad venivad pikaks,» nendib ta.