On see laiskus, oskuste ja teadmiste puudumine või soov mitte tegelda ebapopulaarse teemaga, kuid mingil põhjusel pole paar Viljandimaa valda endiselt suutnud täita 2005. aastast kehtima hakanud seadust korraldada oma territooriumil prügivedu.
Juhtkiri: Trahv elanikele
9. juuli 2009, 10:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karistust vallajuhid selle eest kartma ei pea. Vähemalt senini. Need Viiratsi, Tarvastu, Saarepeedi ja Kõpu valla elanikud, kes on harjunud oma prügi saatma prügimäele, saavad aga paari järgmise nädala jooksul kirja, milles teatatakse neile uued ja krõbedamad hinnad.
Sisuliselt on see trahv korralikele inimestele selle eest, et vallajuhid pole korraldanud konkurssi jäätmevedaja leidmiseks.
Ei tasu siiski arvata, et nelja valla elanike seas paisub suur pahameeletorm. Hanke korraldamine võib olla küll kättevõtmise asi, kuid igas omavalitsuses leidub palju neid elanikke, kes muudatust mingil juhul ei taha.
Uuest korrast võidavad need, kelle jäätmed on juba aastaid prügimäele sõitnud. Näiteks Viljandis langes pärast linna ja prügifirma vahelise lepingu sõlmimist väikeste konteinerite tühjendamise hind kolm korda ja Pärsti vallas neli korda.
Omajagu on aga sääraseidki majapidamisi, mille elanikud väidavad, et neil mingit prügi ei teki ning nemad kindla kuumaksuga lepingut kohustuslikus korras sõlmida ei soovi. Selliste inimeste jäätmeid võib leida metsa alt, kraavidest ja mujalt, kuhu need kuidagi jõuda ei tohiks. Kindlasti on ka niisuguseid inimesi, kes suudavad tõepoolest olmejäätmeid tekitamata elada.
Kõigile neile tähendaks uue korra rakendumine rahalist lisakohustust. See võib olla 15 või 30 krooni kuus, aga maksta on ikkagi vaja. Tõsi, Viljandis on lepingukohustusest vabastatud need majad ja krundid, kus ei elata.
Kokkuvõttes on siiski selge, et igal majapidamisel peab olema prügiveo leping, kuid alati tuleb ette näha ka võimalusi erandite tegemiseks. Seadust oleks aga vaja veelgi karmistada, et leping muutuks kohustuslikuks ka pisivaldade elanikele.