Õpi eriala, mis annab tööd ja leiba

, Tallinna tehnikaülikooli rektor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna tehnikaülikooli rektor Peep Sürje
Tallinna tehnikaülikooli rektor Peep Sürje Foto: Peeter Langovits

Töötus oli viimati praegusest suurem 2001. aastal. See on mõtlemapanev fakt.


Praegugi veel kaaluvad paljud gümnaasiumi- ja keskkoolilõpetanud, mida edasi õppida. Minu soovitus on omandada eriala, mis annab tööd ja leiba ka majanduskriiside ajal.


Meid ümbritsev tehiskeskkond areneb aina kiirenevas tempos. Järjepanu tuleb turule uusi tehnoloogiaid ja kommunikatsioonivõimalusi. Me ei kujuta enam oma elu ette elektrita, internet on muutunud hädavajalikuks.

Tagamaks nende süsteemide toimimist, vajame häid spetsialiste. Kõrgtehnoloogia on tuleviku Eestile ainus võimalus. Detaile kokku pannes jõukust ei kasvata.


Meil tuleks õppida Soomelt, kes oskas 1990. aastate majanduslangusest võitjana välja tulla. Enne seda ei olnud ta teaduse ja tehnoloogia vallas Euroopa riikide hulgas esirinnas.

Tööturuameti andmetel on mehaanika-, ehitus-, keemia-, energeetika- või arvutiinseneride hulgas väga vähe töötuid. Seda näitavad ka meie vilistlaste seas korraldatud küsitlused.
Eesti majanduseliidil on enamasti taskus just Tallinna tehnikaülikooli diplom. Hea näide on meie aasta vilistlaseks valitute veenev rida: Tiit Vähi, Jaak Leimann, Toomas Sõmera, Toomas Luman, Jüri Mõis, Indrek Neivelt, Gunnar Okk, Toomas Annus, Väino Kaldoja, Tiina Mõis, Tarmo Noop, Valdo Kalm ja Erkki Raasuke. Meie 52 000 vilistlase hulgas on häid eeskujusid igaühele.

Viie aasta pärast vajab Eesti majandus praegusest rohkemgi väljaõppinud insenere. Seda rõhutas oma aastapäevakõnes ka president Toomas Hendrik Ilves. Samuti on haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas pannud noortele südamele reaalainete õppimise vajalikkust.
Euroopa Liidu hiljutised tööjõu vajaduse uuringud näitasid, et spetsialistide järele on eriti suur nõudlus sellistel kaalukatel aladel nagu infotehnoloogia, telekommunikatsioon ja keskkonnatehnoloogiad, sealhulgas materjalide taaskasutus ja prügimajandus.

Tehnikaülikooli probleem on pigem selles, et juba meie esimese ja teise kursuse tudengid on tööandjatele nii atraktiivsed spetsialistid, et neil on raskusi õpingute ja tööelu ühitamisega.
Hiljuti tuli Tallinna ülikool välja algatusega toetada oma tasuliste tudengite õpinguid. Tehnikaülikoolis tasulisel kohal õppivate tudengite hulgas pole seni märgata olnud mingeid makseraskusi. Ka pole tehnikaülikooli karjääriteenistuse andmetel tööd otsivate tudengite hulk majandussurutisest hoolimata märgatavalt suurenenud.

Tubli tudeng ei pea kartma rahapuudust, sest Eesti ettevõtted toetavad tehnikaülikooli arengufondi kaudu meie tudengeid süstemaatiliselt. Lõppenud õppeaastal on see fond toetanud üliõpilasi enam kui 2,4 miljoni krooniga. Alates 1999. aastast on ta ühtekokku välja andnud 524 stipendiumi kogusummas üle 12 miljoni krooni.

Loomulikult on tehnikaülikooli üks tugevusi rahvusvaheliselt hinnatud tehnika- ja loodusteaduslikud erialad. Samal ajal saab meie ülikoolis õppida ka majandus- ja sotsiaalteadusi ning õigusteadust. Meie kooli lõpetanud insenerid teavad hästi, kuidas olla oma erialal edukas, ja on kursis sellega seonduvate seadustega.

Mustamäe suurkoolis on palju põnevaid erialasid, lisaks on meil välja arendatud korralik ülikoolilinnak. Käe-jala juures on õppehooned, ühiselamud ja raamatukogu. Uue õppeaasta algul avame majandus- ja sotsiaalteaduskonna uue õppehoone ning Eesti kõige moodsama raamatukogu. Peale suurepäraste õppimistingimuste on meil nüüd ka igati tänapäevased ühiselamud üliõpilaste majutamiseks.

Oleme uhked selle üle, et 2005. aastal valiti Tallinna tehnikaülikool kõige tudengisõbralikumaks organisatsiooniks Eestis.
Valmimas on ajakohane üliõpilaskeskus, kus tudengid saavad vajaduse korral abi üliõpilasnõustajatelt ja psühholoogidelt. Meie tudengid on aktiivsed ka õppevälises tegevuses: robotite ja vormelautode ehitamisel, tehiskaaslase loomisel, fotoklubis, oma bändi tehes ning taidlusgruppides, alates rahvatantsust ja lõpetades tudengiteatriga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles