Tagamaks nende süsteemide toimimist, vajame häid spetsialiste. Kõrgtehnoloogia on tuleviku Eestile ainus võimalus. Detaile kokku pannes jõukust ei kasvata.
Meil tuleks õppida Soomelt, kes oskas 1990. aastate majanduslangusest võitjana välja tulla. Enne seda ei olnud ta teaduse ja tehnoloogia vallas Euroopa riikide hulgas esirinnas.
Tööturuameti andmetel on mehaanika-, ehitus-, keemia-, energeetika- või arvutiinseneride hulgas väga vähe töötuid. Seda näitavad ka meie vilistlaste seas korraldatud küsitlused.
Eesti majanduseliidil on enamasti taskus just Tallinna tehnikaülikooli diplom. Hea näide on meie aasta vilistlaseks valitute veenev rida: Tiit Vähi, Jaak Leimann, Toomas Sõmera, Toomas Luman, Jüri Mõis, Indrek Neivelt, Gunnar Okk, Toomas Annus, Väino Kaldoja, Tiina Mõis, Tarmo Noop, Valdo Kalm ja Erkki Raasuke. Meie 52 000 vilistlase hulgas on häid eeskujusid igaühele.
Viie aasta pärast vajab Eesti majandus praegusest rohkemgi väljaõppinud insenere. Seda rõhutas oma aastapäevakõnes ka president Toomas Hendrik Ilves. Samuti on haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas pannud noortele südamele reaalainete õppimise vajalikkust.
Euroopa Liidu hiljutised tööjõu vajaduse uuringud näitasid, et spetsialistide järele on eriti suur nõudlus sellistel kaalukatel aladel nagu infotehnoloogia, telekommunikatsioon ja keskkonnatehnoloogiad, sealhulgas materjalide taaskasutus ja prügimajandus.
Tehnikaülikooli probleem on pigem selles, et juba meie esimese ja teise kursuse tudengid on tööandjatele nii atraktiivsed spetsialistid, et neil on raskusi õpingute ja tööelu ühitamisega.
Hiljuti tuli Tallinna ülikool välja algatusega toetada oma tasuliste tudengite õpinguid. Tehnikaülikoolis tasulisel kohal õppivate tudengite hulgas pole seni märgata olnud mingeid makseraskusi. Ka pole tehnikaülikooli karjääriteenistuse andmetel tööd otsivate tudengite hulk majandussurutisest hoolimata märgatavalt suurenenud.
Tubli tudeng ei pea kartma rahapuudust, sest Eesti ettevõtted toetavad tehnikaülikooli arengufondi kaudu meie tudengeid süstemaatiliselt. Lõppenud õppeaastal on see fond toetanud üliõpilasi enam kui 2,4 miljoni krooniga. Alates 1999. aastast on ta ühtekokku välja andnud 524 stipendiumi kogusummas üle 12 miljoni krooni.