Aivo Sonni sõnutsi inimesed viimasel ajal rapsimett enam ei soovi, üksnes Ida-Virumaal on see endiselt hinnas. «Kartustel on alust, sest rapsipõlde töödeldakse kemikaalidega kõige rohkem. On kuulda olnud, et nende puhul kasutatakse süsteemseid mürke, mis pole kiire toimega ning võivad kanduda mesilaste kaudu mesindustoodetesse,» märgib ta.
Tellijale
Rapsimesi pole nõutud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.