Repliik: Säte ja mõte

Rannar Raba Foto: Elmo Riig / Sakala

Sattusin ükskord Viljandi piiril politsei pihtide vahele, sest polnud jätnud mõnisada meetrit eemal raudtee ülesõidul stoppmärgi ees oma autot päris seisma. Ehkki püüdsin esiotsa vormikandjat vaidlusesse vedada, sulges ta minu suu otsekohe teatega, et eksimuse salvestas teise, eravärvis politseiauto videokaamera ning kui mul peaks olema südikust nõuda lindi ülevaatamist, võib minu karistus esmalt kavandatust soolasemaks kujuneda.

Nii surusingi trotslikult hambad risti ja võtsin trahvilehe vastu. Kui võtta eeskirja sõna-sõnalt, siis olin tõepoolest rikkumise toime pannud, sest peatasin sõiduki peaaegu, aga mitte täielikult. Ometi leian, et seaduse mõtte seisukohalt olin süütu.

Mis siis on kõnealuse sätte eesmärk? Eks ikka kohustada roolikeerajat veenduma, et raudteed ületada on ohutu. Kogu lugu. Ja seda ma tegin! Panin auto peaaegu seisma, küünitasin end ettepoole ja sain kinnituse, et kummaltki poolt ei lähene rongi. Seejuures olin raudteest veel nii kaugel, et saanuksin ohu korral rattad täielikult blokeerida.