Tänavusel Viljandi pärimusmuusika festivalil on võimalik soetada disainer Triin Amuri loodud pükse ja püksikuid, mis on tehtud varasematel festivalidel müümata jäänud T-särkidest.
Vanad särgid sündisid ümber uuteks püksteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kunstiakadeemia magistrantuuris moedisaini õppiv Amur rääkis, et festivali korraldajad olid talle jaanuaris välja pakkunud idee anda kasutuna seisvatele rõivastele uus elu. Mõte, et tegu võiks olla just aluspükstega, tuli talle oma sõnul unes. «Ärkasin ühel hommikul üles ja olin ööga otsustanud, et särkidest saavad meeste bokserid.»
Lõppkokkuvõttes sündis 114 särgist üle kahesaja paari aluspükse — üks mudel meestele ja kaks mudelit naistele. Nimed Püha Püks ja Püha Püksik on inspireeritud tänavuse pärimusmuusika festivali alapealkirjast, milleks on «Püha müristus».
Lähevad müügiks
Festivali nännimüügipealik Tiina Zujenkov oli Triin Amuri ideest kohe vaimustunud. «Niipea kui Triin selle mõtte välja käis, said kõik korraldusmeeskonnas aru, et see on õige.»
Zujenkovi sõnul lähevad püksikud müüki festivali nännitelgis, mis on nagu varasematelgi aastatel pärimusmuusika aida kõrval Esimesel Kirsimäel. Täpset hinda ta moetootele ennustada ei osanud, kuid arvas, et see võib jääda kümne euro kanti.
Triin Amur on lõpetanud Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala ning lõputööna disainis ta Reet Ausi juhendamisel kangajääkidest rõivakollektsiooni, mis on inspireeritud Vormsi rahvarõivastest.
Pärimuskultuur ja taaskasutus on Amuri sõnul omavahel tihedalt seotud. «Tänapäevaga võrreldes hoidsid inimesed vanasti oma rõivaid väga hoolikalt. Kangad olid kvaliteetsed ning neid anti põlvest põlve edasi. Vajaduse korral õmmeldi vanadest riietest uued.»
Lisaks sellele, et vanad kangad on uutest enamasti parema kvaliteediga, on taaskasutusel Amuri kinnitusel ka eetiline väärtus. «Uued kangad on tihtipeale valmistatud ebaausatel tingimustel ning tulu ei jõua sageli nende inimesteni, kes seda toodavad.»
Amur usub, et soodumus taaskasutuseks pärineb tal juba lapsepõlvest. «Mulle on alati meeldinud asju ümber teha. Arvan, et mul on suur empaatiavõime, mis ei luba ka asju lihtsalt minema visata.»
Tõusev trend
Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin kinnitas, et taaskasutus muutub üha populaarsemaks ning sellekohased väärtushinnangud on ühiskonnas jõudsalt levinud. Ta tõi välja, et ka Amuri lõputöö põhines kanga taaskasutamisel.
Matsin leidis, et idee teha festivalisärkidest püksikud on hea. Tema sõnul eeldab juba algmaterjali ehk särkide suurus seda, et lõpptulemus peab olema midagi väiksemat.