Heites Helsingi sadamas laevatekilt pilgu kail köit sikutavale töölisele, võib enamik eestlasi ametist sõltumata olla kindel, et tolle palk on nende sissetulekust jupi jagu kõrgem.
Lõuna-Eesti palgasaajad ei näe ees kihutavate pealinlaste sabaotsagi
30. mai 2013, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes sama võib keskmine lõunaeestlane nentida, kui silmab Tallinna piiril kraavi kaevavat teetöölist. Sealt algab hoopis teistsugune maailm.
Statistikaameti andmetel küündis käesoleva aasta esimeses kvartalis pealinna keskmine brutopalk 1045 euroni, olles seejuures ligi kuus protsenti kõrgem kui mullu samal perioodil. Harjumaal tervikuna oli vastav näitaja tänavu 1022 eurot.
Samal ajal teenisid viljandimaalased statistikaameti arvutuste kohaselt keskmiselt vaid 692 eurot. Seega haigutab kahe summa vahel masendav, rohkem kui 30 protsendi suurune kuristik.
Isegi siis, kui möönda, et keskmise palga arvutamise meetod ei anna keskmise tööinimese tegelikust olukorrast adekvaatset pilti, on ilmne, et Tallinn koos teda ümbritsevate valdadega elab kardinaalselt teistsugust elu kui Lõuna-Eesti. Üks kihutab ees ja teine sörgib hingeldades sabas, suutmata vahepeal isegi liidri päkkade välkumist silmas pidada.
Palgastatistikale siiski positiivse pilguga peale vaadates võib viimaste kuude andmete põhjal rahuloluga tõdeda, et Viljandimaa on minetanud punase laterna rolli, mis veel mullu siin kandis ohtralt kõneainet pakkus. Olgugi et Lõuna- ja Kesk-Eesti maakondade keskmise palga erinevused on väikesed, kõikudes mõnekümne euro kaupa 650 ja 700 euro vahel, saame enesetunde turgutamiseks öelda, et meist veel vähem makstakse tervelt kuues maakonnas: Jõgeva-, Põlva-, Võru-, Valga-, Rapla- ja Järvamaal.
Seejuures on tähelepanuväärne, et Viljandi maakonna keskmine palk oli tänavu esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes lausa 81 eurot ehk 12 protsenti kõrgem. Arvestades tõsiasja, et mitmel varasemal aastal oli näitaja languses või kasvas mõne hädise euro võrra, on nüüd tegemist märkimisväärse arenguga.
Praegusest kõrgem on Viljandimaa keskmine palk olnud vaid kahel korral: enne masu algust 2008. aasta teises ja neljandas kvartalis.
Viljandimaa suurima eraõigusliku tööandja, aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks juhatuse esimees Rain Hüva rõhutas, et statistilistele näitajatele on võimalik adekvaatset hinnangut anda üksnes siis, kui on täpselt teada kõik neisse puutuvad muutujad. Et tema polnud nendega tutvunud, jäi ta keskmise töötasu väidetava hüppelise kasvu kohta arvamust avaldades ettevaatlikuks.
Nii suur tõus peaks Hüva sõnul tähendama, et kõik siinsed firmad on palku umbes kümme protsenti kasvatanud. Tema teada see aga nii ei ole. «Mina küll ei ole tähele pannud, et viimasel ajal oleks siin olulisi muutusi olnud,» lausus ta.