Repliik: Mis me sellest saame?

Rannar Raba Foto: Elmo Riig / Sakala

Ka mina pean Tartu rahulepingut Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks ning leian olulise olevat, et meie välispoliitika kujundajad ei pelgaks Venemaaga suhteid sättides aeg-ajalt selle dokumendi olemasolu ja kehtivust meelde tuletada. Kas või selleks, et rõhutada: me ei loonud 1991. aastal uut riiki, vaid vabastasime 1918. aastal sündinu pikaajalisest vägivaldsest ikkest.

Teisalt olen ammu leppinud teadmisega, et Stalini Teise maailmasõja järel Eestilt varastatud alasid ei õnnestu meil enam kunagi tagasi saada. Ja olgem ausad, praktilisest vaatevinklist poleks meil neid tarviski.

Seega olen valmis uskuma, et uue piirileppe sõlmimine Venemaaga on tõepoolest mingis mõttes ka Eestile kasulik. Aga seejuures tahaks välisministri, peaministri või miks mitte lausa presidendi suust kuulda üheselt mõistetavaid põhjendusi. Paraku on seni kõik selleteemalised kommentaarid piirdunud lameda mittemidagiütleva konstateeringuga «See on meie huvides».