Kohtume Kristiina Ehiniga Tartus. Loomemajanduskeskuse keldrikorrusel on sisse seatud tema enda kirjanduskamber — üks mõnus koduväline kirjutamise paik ja samas sundimatu kooskäimise koht.
Ilm on tõeliselt soe, isegi õhuke mantel on liiast. Vana maja on elu täis. Tänavalt pöörab sisse seltskond häälekaid tüdrukuid. Kõige elavaloomulisem nendest on endale millegipärast selga tõmmanud karvase mägrakostüümi. Trepi kõrval ajab juttu kaks prillide ja habemega ülikonnas noormeest, läikivad tahvelarvutid kaenla all. Nurga tagant ilmub ootamatult roosa särgiga haridusminister Jaak Aaviksoo ning tõttab majja.
