Neil on kaasas oma matt ja veepudel ning nad pole söönud viimased tund aega, heal juhul isegi kaks. Nad tulevad õhtupoolikul küünaldega valgustatud ruumi, istuvad rätsepaistesse ja panevad käed põlvedele.
Joogatunnis iseenda ja maailma tasakaalu otsimas
5. märts 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hinga endast välja kõik, mida sa ei taha enda sees hoida,» lausub kundalini jooga õpetaja Anu Sööt oma õpilastele.
See, millisesse joogatundi keegi satub, pole Viljandi joogaõpetajate sõnutsi kõige tähtsam. Söödi ütlemist mööda valib inimene tunde järgi õpetaja, kes talle sobib. Tundi võib sattuda eri stiilidest teadmata, täiesti juhuslikult, näiteks sõbra soovitusel. Sööt pole 2003. aastast, mil ta joogaga tegelemist alustas, ühtegi teist stiili proovinud.
Nagu teemant
«Öeldakse, et teised joogaliigid on teemandi eri tahud, aga kundalini jooga on teemant ise,» rääkis Anu Sööt.
Kundalini joogas on tema selgitust mööda palju komponente: hingamine, käte- ja kehaasendid, harjutused, mantrad, lõdvestused ja meditatsioon. Mõnes teises joogastiilis mantraid ja meditatsioone ei tunta ning tehakse enam kehalisi harjutusi.
Rohkem kui stiilile, tasub joogaga alustajal Söödi sõnutsi tähelepanu pöörata õpetajale. «Näiteks kundalini jooga kui selline on üks, aga kui lähed eri õpetajate tundidesse, on tegemine erinev,» lausus ta ja tõi näiteks, et kunagi pidi üks õpetaja ära minema ja andis oma tunnid teisele, aga rühm lagunes, sest uus juhendaja õpilastele ei sobinud. «Õpetaja puhul on tähtsad nii hääletoon kui see, kuidas ta tunni üles ehitab,» nentis Sööt.
Stiile ja õpetajaid võib olla erinevaid, aga eesmärk on kõigil sama: leida tasakaal iseenda ja maailmaga ning kasutada kogu oma potentsiaali.
Krija hatha jooga juhendaja Margit Kose ütlemist mööda pärinevad kõik joogastiilid üle 5000 aasta vanusest teadusest, mis õpetab, kuidas olla teadlikult olemas ning olla õnnelik siin ja praegu. «Mida rohkem on teadlikkust, seda rohkem on meis elujõudu,» ütles ta. «Füüsilised harjutused on üks krija jooga osa, mis korrastab füüsise kaudu psüühikat, aidates leida harmooniat enda sees ja jõuda harmooniasse välisega.»
Peale füüsiliste harjutuste tehakse krija joogas hingamisharjutusi elujõu korrastamiseks ja avamiseks ning mediteeritakse alateadvuse puhastamiseks, mõistuse valdamiseks ja tegeliku mina leidmiseks. Kose sõnutsi on veel eraldi kursused, mis keskenduvad inimese mina ja sisemaailma tundmaõppimisele ning emotsioonide, teadlikkuse, intuitsiooni ja inspiratsiooni valdamisele.
Kose on Viljandis joogatunde andnud 2006. aastast ja selle stiili õpetajaid on Viljandimaal kokku neli.
Anu Sööt on tulnud joogasse tantsuõpetamise kaudu ning ilmselt seetõttu on tema tundides ka rohkem liikumist. Margit Kose tunnid ei näi esmapilgul väga palju pingutust nõudvat, tähtis on keskenduda, õigesti hingata ja asendis püsida.
Krija hatha joogas on 18 põhiharjutust ehk asanat, mis on välja valitud tuhandete klassikaliste joogaasendite seast, et toetada inimese füüsilise keha tervist, korrastada kogu organismi tööd ning anda üldist toonust. Asendid on järjestatud ja neid võib teha omavahel paaridena, nii et iga järgmine asend täiendab ja tasakaalustab eelmist.
Õpetaja on kanal
Kui joogaõpetaja tundi tuleb, järgib ta vannet, et ta ei ole mees ega naine, isiksus ega mina ise, vaid õpetaja.
«Õpetaja on kanal, kes vahendab, aga vahendid, mida ta tunnis kasutab, on tema valida,» selgitas Anu Sööt ning jätkas, et õpetaja ei saa muuta krijat ehk füüsiliste harjutuste seeriat. Joogatund on kindla ülesehitusega: sissehäälestus, soojendusharjutused, harjutuste seeria, lõpulõdvestus ja meditatsioon.
Kui soojendusharjutused on õpetaja valida, siis krija, mis on mõeldud kõhu- ja seljalihaste, immuun- ja närvisüsteemi tugevdamiseks ning ajupoolkerade tasakaalustamiseks, on kindla järjekorra ja pikkusega. Harjutuste kestust võib proportsionaalselt vähendada, näiteks kui iga harjutust on muidu ette nähtud kolm minutit, võib neid teha ühe minuti.
Sageli öeldakse, et lõpulõdvestus on sama tähtis kui pingutus. «Harjutusi võib teha, aga kui pärast kohe püsti hüpata, jääb asi poolikuks,» tõdes Sööt. «Lõpulõdvestus lubab kõigel, mis on kehas ja meeles liikuma pandud, tagasi tasakaalu minna.»
Tunni lõpetab meditatsioon. See võib kesta kolm või ka kolmkümmend üks minutit ja sageli saadab seda mantra. See sõna tähendab sanskriti keeles helide voogu, millega jõuab kõrgema teadvuseni ning millel on kindel mõju ja tähendus. Õpetaja ei mõtle mantrat ise välja, vaid valib selle kundalini jooga meistri ja õpetaja Yogi Bhajani etteantute seast.
Peatatud mõttevool
Aastatuhandete vältel väljatöötatud kundalini jooga on pärit Indiast. Läände jõudis see 1969. aastal just tänu Yogi Bhajanile. Anu Söödi ütlemist mööda olid joogid väga suletud ega arvanud, et see õpetus peaks olema kättesaadav igale inimesele. «See oli pikka aega pigem nende teadmine. Arvati, et jooga võib hoopis kahju teha, kui teda pealiskaudselt praktiseerida,» selgitas ta ja jutustas selle näitlikustamiseks kord raadiosaatest «Ööülikool» kuuldud lugu.
Nimelt oli Gunnar Aarma käinud Tiibeti kloostris ja näinud, kuidas terve saalitäis munki mediteeris. Peamunk oli Aarmalt küsinud, mitu inimest sellest seltskonnast tema arvates tegelikult mediteerib. Aarma vastanud, et vist kaheksa. Peamunk nõustus temaga ning lisas, et ülejäänud lihtsalt üritavad ja on asendis, aga päriselt ei ole nad suutnud end sellesse seisundisse viia.
«Aga see ongi tee, kuhu kunagi jõuad,» rääkis Sööt. «Kõige suurem puhkus on inimesele see, kui ta suudab oma mõtete voo peatada ja olla selles tühjuses, ilma et laseks tuhandel mõttel sekundis peast läbi joosta.»
Tema jutu järgi on joogastiilid Eestis plahvatuslikult levinud. «Ju siis on õhkkond selline, et inimene vajab midagi oma ellu,» nentis ta.
Margit Kose jõudis jooga juurde oma sõnutsi juba eelmisel sajandil ja põhjuseks oli soov teada saada, kuidas on võimalik oma füüsilist keha tervendada ja muuta alateadvusesse salvestunut, kuidas õppida valdama mõtete jõudu ja oma elu iseendana elada.
«Tutvudes võimalustega lääne, jaapani, hiina, tiibeti ja india meditsiinis ning eri joogastiilidega, oli võimalik teha valik, millises õpetuses on kõik vastused ja võimalused edasi uurida, õppida ja saadud teadmisi igapäevaelus kasutada,» rääkis ta.
Valituks osutus krija jooga õpetus, millest Kose leidis rohkem, kui oli osanud soovida. 2004. aastast on ta krija jooga elukestva süvaõppe õpilane ning 2008. aastal omandas krija hatha jooga õpetaja tunnistuse.
Tunde on ta juhendanud Viljandis, Tartus ja Tallinnas. Algajate tundides tehakse lihtsamaid joogateraapia harjutusi stressist ja lihaspingetest vabanemiseks, liigeste liikuvuse ja lihaste elastsuse taastamiseks ning hingamise korrigeerimiseks. Edasijõudnutele õpetab Kose eelmainitule lisaks 18 krija hatha jooga põhiasanat.
«Füüsilise keha muutmine vajab järjepidevust ja kannatlikkust, tundides jagatav on kõik soovituslik,» toonitas ta. «Tähtis on ise teada, miks joogat praktiseerida, vastavalt sellele võivad olla tulemused. Krija hatha jooga on lisaks füüsilise keha tervise säilitamisele ka ettevalmistuseks ja abiks krija jooga esimese, teise ja kolmanda astme joogatehnikate praktiseerimiseks.»
Anu Söödi sõnutsi ei saa kellelegi kunagi ette kirjutada, kui palju inimene joogat peab tegema. «Igaühe tee on erinev ja jooga lubab sul areneda omas rütmis,» lausus ta ja meenutas, et algusaastatel käis ta joogalaagrites vaid kord aastas ühe nädala ja ülejäänud aasta ei teinud joogat. Hiljem muutus huvi nii sügavaks, et 2012. aastal sai ta kundalini jooga õpetaja tunnistuse.