Esmaspäeval kõlavad Viljandi muusikakoolis romantilised klaveripalad pianist Andre Hinni esituses.
Viljandis esineb kuulsa professori õpilane
Andre Hinn, kuidas sai just klaverist teie instrument?
Ema pani mind muusikakooli klaverit õppima sellepärast, et klaver on teatud mõttes kõige suuremate võimalustega pill ning see oli kodus juba olemas, pealegi on mu tädi klaveriõpetaja. Õpingute jooksul olen oma lõbuks võtnud tunde ka mõne teise instrumendiga tutvumiseks, ent soovi eriala mõttes pilli vahetada pole kunagi tekkinud.
Olete õppinud mitmes riigis ja mitmes koolis. Kes õpetajatest on jätnud teile kõige eredama mulje?
Erialaõpetajatest kahtlemata minu kauaaegne õpetaja Kölnis professor Arbo Valdma, aga ka rumeenia pianist Christian Beldi, kelle juures Belgias täiendasin end aasta jooksul pärast Kölni magistrantuuri lõppu.
Üldmuusikaliselt on mind ehk kõige rohkem mõjutanud Helju Tauk, kes oli minu kammeransambli- ja saateklassiõpetaja, samuti dirigent emeriitprofessor Roman Matsov, kes andis hoopis rohkem kui kitsalt erialast dirigeerimisõpet.
Palju kasulikku ja väärtuslikku olen saanud loomulikult kõikidelt oma varasematelt erialaõpetajatelt. Eriti tänulik olen dotsent Ada Kuuseoksale.
Mis esmaspäevasel Viljandi kontserdil kuulajale eriti hinge võiks minna? Kui saaksite kogu kavast esitada vaid ühe teose, siis mis see oleks?
Kui lähtuda just hinge minemisest, siis esitaksin vahest Schuberti sonaadi esimese osa, sest see on teos, mis mind ennast hingelises mõttes ehk kõige enam puudutab. Samas kui arvestada, et kontsert toimub muusikakoolis ja paljud kuulajatest on ilmselt sealsed õpilased, siis küllap on neile kõige huvitavam kuulata kas Raveli «Undiini» või Beethoveni sonaati.