Kultuuriakadeemia muusikaõpetaja eriala magistrantidel on kiired päevad. Reglemendi järgi tuleb pillieksam lõpetada avaliku kontserdiga soovitavalt koolikeskkonnas.
Kultuuriakadeemia magistrandid näitasid publikule oma oskusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edukalt on möödunud tulevase lauluõpetaja Triin Araku omaloomingust koosnev lauludeõhtu Elva kultuurimajas ning Raho Langsepa meditatiivne idamaiste pillide ja muusikaga kontsert Viljandi Jaani kirikus.
1. veebruaril esinesid Abja kultuurimajas klaveril Marika Kapp ja flöödil Marju Mäe. Esitusele tulnud palad pakkusid huvi nii kunstilisest kui pedagoogilisest aspektist, sest sellist muusikat õpetatakse ka muusikakoolides.
Marika Kapi esituses köitis kõige enam Mozarti sonaat F-duur KV 332, kus pianist tõi esile erksaid karaktereid ja näitas peent artikulatsiooni. Imekauni Adagio ajal ootamatult ruumi tunginud päikesekiired harmoneerusid Mozarti kurva ja õrna muusikaga. Korraga muutus kõledavõitu stalinistlik saal helgemaks.
Põhiliselt Abja muusikakooli õpilastest koosnevas publikus tekitas elevust Erkki-Sven Tüüri flöödipala «Sisemonoloog», mida esitas Marju Mäe. See Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis õppimise ajal kirjutatud heliteos sisaldas ebatavalisi efektseid pillivõtteid, mida sidus kokku trilleritaoline justkui inimese hinges urgitsev motiiv.
Kontserdile järgnenud arutelus tõstsid eksamikomisjoni liikmed esile magistrantide töökust ja head arenguvõimet. Pisivigadest hoolimata suudeti oma kunstilised kavatsused veenvalt ellu viia. Selline kontsert on mängijatele suur väljakutse, sest õpetajatöö raskuspunkt on tavaliselt mujal. Kontserdiolukorras enda proovilepanek on hea kogemus ka pedagoogile.
Neeme Punder oli rahul, et Marju Mäe võttis kavasse Tüüri loo, sest hea eesti muusika vajab sagedasemat esitamist. Komisjon tõi esile ka kontsertmeister Marge Loigu toetavat osa ansamblipartnerina.
Kultuuriakadeemias asetleidev koolimuusikute ja instrumendiõpetajate eriala magistriõpe on vajalik nii noortele kui staažikatele õpetajatele. Uute pedagoogiliste suundumuste omandamine, didaktika täiustamine ja oma pillimängu oskuste arendamine aitavad neil kujundada kõrgemat professionaalset taset.
Omanäolised magistrikontserdid näitavad, kui erinevates suundades muusikud liiguvad.