«Ei ole siin ükski poliitik käinud kedagi lauda juurest ära ajamas,» ütleb osaühingu Kõpu PM juhataja Tõnu Vreimann vastuseks küsimusele, kuivõrd rahul on ta Eesti põllumajanduspoliitikaga.
Juhataja: kõik laabub, viriseda pole põhjust
7. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllupidajate tulevik paistab kõikjal maailmas lootusrikas olevat, sest inimesi tuleb aina juurde ja kõik nad tahavad süüa. Tõnu Vreimann, kui palju Eesti põllupidajad ja karjakasvatajad sellest teie hinnangul kasu saavad?
Jah, eks sööjaid ikka leidu ning põllumajandusele pole põhjust kadu kuulutada. Ainus häda on see, et kõige rohkem tuleb juurde selliseid inimesi, kelle maksejõud on väga väike või lausa olematu. See lohutab meid siin vähe, kui Aafrikas ja Aasias elanikkond paisub, kuid enamik sellest peab nälgima.
Investeeringud näitavad, et tulete praegugi üsna edukalt toime.
Viriseda pole tõesti põhjust. Kõik laabub. Samas pole keegi meie osanikuks hakanud selleks, et siit teab mis suurt kasu saada. Pigem on eesmärk Kõpus põllumajandus elus hoida ja inimestele töökohti tagada. Dividende pole me kordagi maksnud.
Oleme ikka püüdnud kõigile jõukohast tegevust leida. Selle arvelt, mis masinad võimsamaks lähevad ja inimeste eest tööd ära tegema hakkavad, püüame uusi kõrvaltegevusi juurde leida.
Missuguseks hindate oma läbisaamist peamise partneri, Tere piimakombinaadiga?
Sealt peale, kui omanikuks sai Oliver Kruuda, on piimaraha kättesaamine olnud paras peavalu. See kuu oli vist esimene kord, kui raha laekus lubatud päeval, ilma et me oleksime pidanud üle küsima. Nende juhtimise kultuur jätab soovida, aga me oleme ka ses osas lootusrikkad: ehk loksuvad asjad ikka paika.
Iseenesest ei saa ma piima hinna üle nuriseda. Turul käib asi laias laastus nii, et Valio ütleb, milline hind on, ja teised jõuavad paari kuu pärast järele. Kui 2011. aastal õnnestus tonn piima maha müüa keskmiselt 324 euro eest, siis eelmisel aastal saime 298 eurot. Nüüd on hind jälle tõusuteel.
Euroopa Liidu uue eelarve valguses on palju räägitud sellest, et Balti riikide põllumajandustoetused peavad märgatavalt kasvama. Kuivõrd ebaõiglaseks teie senist olukorda olete pidanud?
Kõige õigem oleks üldse ilma toetusteta hakkama saada — pean neid pigem loomuliku turu moonutamiseks.
Aga kui kõiki teisi, kes samal turul tegutsevad, toetatakse, siis peaksid siin antavad summad olema vähemalt enam-vähem samas suurusjärgus. Seega arvan, et praegu liigutakse õiges suunas.