Üheksas Mulgi maraton paneb rattaelu keema

Marko Suurmägi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu jõudis Mulgi maratoni põhidistantsi finišisse 1136 inimest. Kui liita juurde lühikesel maal vändanud ja lastesõidul osalenud, oli rattureid kokku üle 1900. Tänavu läheb rajale üle 2000 spordisõbra.
Mullu jõudis Mulgi maratoni põhidistantsi finišisse 1136 inimest. Kui liita juurde lühikesel maal vändanud ja lastesõidul osalenud, oli rattureid kokku üle 1900. Tänavu läheb rajale üle 2000 spordisõbra. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Kui üks sõpruskond rattaspordihuvilisi 2001. aastal esimesed osalejad Mulgi maratoni rajale lähetas, ei osanud ta ettegi kujutada, et üheksa aasta pärast korraldab ta üht Eesti suuremat rattavõistlust.


«Toona oli see lihtsalt üks tore ettevõtmine, nüüdseks on see aga kõvasti paisunud,» nentis Viljandi rattaklubi president Loit Kivistik.



Kui 2001. aastal võttis maratonist osa ligi 600 ratturit, siis tänavu on neid stardis taas üle 2000.



Klubi arendab rattaelu


Et esimene maraton õnnestus ja huvilisi tuli kokku tublisti enam, kui oli loodetud, pandigi alus Viljandi rattaklubile ning hakati rattasporti arendama. Üheksa aasta jooksul tehtust peab Loit Kivistik kõige olulisemaks seda, et jalgrattaga sõitjate hulk on Viljandis kahekordistunud. «Neid, kes rattaga treenivad või pärast tööd niisama meelelahutuseks sõitmas käivad, on nüüd palju rohkem kui 2000. aastal.»



Rattaklubi auks ja uhkuseks peab president laste ja noorte treeninggruppi, samuti Mulgi maratoni, mis sel pühapäeval saab teoks üheksandat korda. Selle aja jooksul on ettevõtmisest saanud üks Eesti suuremaid rattaspordiüritusi.



Eesti maastikurattavõistlustest saab praegu end Mulgi maratonist kõhkluseta suuremaks pidada vaid sügisel korraldatav Tartu maraton.



«Eks me ole püüdnud teha kõik, et võistlus oleks osalejatele võimalikult huvitav,» lausus Kivistik. «Kindlasti on aga oma osa sellel, et tegu on aasta esimese suurema maastikusõiduga ning ratturid juba kibelevad üksteisega mõõtu võtma.»



Muutusi jätkub


Ehkki Mulgi maratoni rada on vähemalt nelja viimase aasta jooksul olnud suures osas sama, pakub see võistlus tänu varasele toimumisajale osalejatele igal aastal erinevaid emotsioone. Kui üle-eelmisel aastal kimbutasid rattureid suurest kuivusest tingitud tolm ja kuumus, siis tänavu tuleb Holstre-Polli suusaradadel hakkama saada lumes pedaalides.



Kõige suurema muudatusena toob Kivistik välja selle, et varem matkasõidu nimetust kandnud lühike distants on sel aastal ristitud poolmaratoniks.



«Sellega viisime nime ja sisu omavahel kooskõlla,» märkis ta.



Nimelt on matkasõit juba paar aastat olnud võistluseks alla 16-aastastele ratturitele. Tänavu jagavad sel distantsil kohti ka veteransportlased ja üle 35-aastased naised. Distantsigi on pikendatud: varem kogu Elioni rattamaratonide sarja kõige lühemale matkasõidule on lisatud kaheksa kilomeetrit.



«Karta pole seda vaja,» julgustas Kivistik. «Kõik juurde tulnud kilomeetrid on tasasel maal ja kruuskattega teel.»



Nädalalõpp algab kriteeriumiga


Juba aastaid pole Mulgi maraton ainus rattavõistlus, mis sel nädalavahetusel Viljandis teoks saab. Parimad Eestis treenivad ja võistlevad ratturid kogunevad siia juba laupäeval, et võtta mõõtu Eesti kriteeriumisõidu meistrivõistluste etapil.



Kesklinnas aset leidev jõuproov algab kell 14 ja kestab kella 18-ni. Kell 16 hakatakse võistluse keskuses Vabaduse platsil jagama Mulgi maratoni stardimaterjale ning pakutakse pastat.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles