Eile pidas Tartu tervishoiu kõrgkool Viljandi haiglas õppeaasta avaaktuse. Seal asuvad teadmisi täiendama juba ametis olevad õed ja hooldustöötajad.
Tartlased asusid õpetama Viljandis
5. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lühendatud õppeperiood kestab kaks aastat, misjärel õed saavad rakendusliku kõrghariduse ning hooldajad erialase kutsehariduse. Õppima asub 26 õde ja 19 hooldajat. Kõik õppuritest hooldajad ja enamik õdesid töötab Viljandi haiglas, viis õde on mujalt.
Viljandi on tervishoiukoolile Tartu kõrval viies linn, kuhu ta on oma tegevust laiendanud. Varasemast koolitatakse tervishoiutöötajaid Tallinnas, Paides, Võrus ja Jõgeval.
Tervishoiu kõrgkooli rektor Anneli Kannus kiitis viljandlaste visadust ja jonnakust ning soovitas üksteisele õpingutes toeks olla. Tema sõnul mõjub positiivselt, et õed ja hooldajad saavad õppida omas keskkonnas ega pea teadmiste tarvis Tartusse sõitma — hoopis õpetajad tulevad nende juurde.
Mitu korda Viljandimaa inimeste tragidust rõhutades lähtus Kannus oma kogemustest: ta alustas veerandsada aastat tagasi Viljandi haiglas sanitarina, seejärel oli siin praktikal ja pärast sünnitas esimese lapse.
Rektor märkis, et kui äsja keskhariduse saanud noored võtavad koolitee jätkamist kergemalt, siis täiskasvanud õppijad püüavad parima tulemuse nimel rohkem pingutada. Tema sõnul aga ei peagi maksimumhindeid taga ajama, tähtsam on hästi õppida ja oma rühmaga sammu pidada.
Õppeprorektor Inge Paju tunnustas õdede ja hooldustöötajate meelekindlust, et nad juba ametis olles on otsustanud end täiendada. «Õppimine pole kerge, aga teil on suur kogemustepagas,» lausus ta. «Toetuge sellele.»
Paju märkis, et lisaks uute teadmiste ammutamisele on vajalik juriidiline dokument ehk rakendusliku kõrghariduse diplom ja hooldustöötajatel kutsetunnistus, mis aitab oskusi tõendada.
Ka Viljandi haigla ravijuht Enno Kase ütles, et õppida ei ole kerge, aga küsis samas retooriliselt, kas see peakski kerge olema. «Võtke seda kui sülle langenud kingitust, mitte suurt koormat,» lausus ta.
Nagu Kase märkis, polnuks veel aasta tagasi võimalik selliseid õppekohti avada. Tema sõnul pakub tervishoiu kõrgkool omalt poolt palju, tulles teise linna õpetama.
Viljandi haigla õendusjuht Triinu Rõigas viitas samuti, et õpingute alustamiseks eelnenud läbirääkimised ja kokkulepped võtsid aega. Ta ütles suurimad tänusõnad Viljandi haigla ambulatoorse ravi ja diagnostika kliiniku ülemõele Ilme Tropile, kelle initsiatiivil oli kõnealune õppevõimalus lõpuks sündinud.
Häid soove verivärsketele õppuritele ütles ka Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, kes andis ühtlasi edasi Viljandi maavanema Lembit Kruuse tervituse.