Pehme nagu padi, salapärane nagu öö

Helilooja-remiksija Erik Honoré ja lauljatar Greta Aagre tulevad Viljandisse tutvustama oma palju kiidetud albumit «Year of the Bullet». Foto: Erakogu

Reedel esitlevad Viljandi pärimusmuusika aidas oma uut heliplaati «Year of the Bullet» Norra muusikud Greta Aagre ja Erik Honoré.

Norra elektrooniline muusika on klass omaette ning pole erilist vahet, kas selle telgjooneks pidada vana kooli svingi või uue laine indie-folki. Jan Garbarek, Nils Petter Molvær, Bugge Wesseltoft, Röyksopp, Sondre Lerche ja Mari Boine on ühed vähesed selle ilusa ja kummalise maa kargete helimaastike hinnatud nimede seast.

Sellesse esinduslikku loetellu võib rahumeeli lisada ka Greta Aagre ja Erik Honoré oma nõtkelt elegantse, akustiliste sämplingute rikka laptop-popi ning karge elektroonilise džässi võimalustega mängleva fantaasiaküllase ja vaimuka helikangaga.

Terapeut ja kirjanik

Kes nad siis õieti on? Kumbki ei ole muusikamaailmas uustulnuk. Tegelikult on see juba nende kolmas ühine plaat — varem tegutsesid nad nime Elsewhere all.

Brooklynis sündinud ja praegu Oslos elaval sulni ja hingestatud vokaaliga Greta Aagrel on ilmunud hulk sooloalbumeid. Ta on teinud koostööd Brian Enoga ning esinenud mitme ansambliga, laulnud varietees ja teatrilaval. Tema kava belgia-prantsuse legendaarse šansoonilaulja-helilooja Jacques Breli lauludest sai Norras vägeva menu osaliseks. Peale kõige muu õppis Greta Aagre Oslo muusikaakadeemias muusikateraapiat ja tegeleb sellega laulmise kõrvalt edukalt ka praegu.

Erik Honoré on rahutu ja mitmekülgne mees, norra elektroonilise muusika üks olulisi figuure. Just tema algatas Norra ühe mainekama festivali «Punkt». Selle erilise kontseptsiooniga festivali on oma paremate muusikaelamuste hulka arvanud ka näiteks Brian Eno.

Honoré on lisaks tuntud ka kui kirjanik, helilooja ja produtsent. Tema sulest on ilmunud kolm romaani ja käsil on neljas. Ta on kirjutanud muusikat näidenditele ja filmidele. Koos Jan Bangiga on praegu pooleli Knut Hamsuni romaanil põhineva filmi «Victoria» muusika. Produtsendina on Honoré käsi mängus olnud Arve Henrikseni, Nils Petter Molværi ja paljude teiste helimaailmade disainimisel. Kõik laulusõnad ja ka suur osa albumi «Year of the Bullet» muusikast on tema loodud.

Kosmopoliitne ja kodune

See omanäoline album on Põhjamaades juba mõnda aega müügil olnud, Inglismaal avaldati see eile. Plaadi pealkiri on laenatud seitsmekümnendate aastate Itaaliast, kus see märkis vägivallaga seotud emotsioone.

Albumit iseloomustavad maailma mõõtmatu avaruse peibutav kutse ja samas hellalt kodune turvatunne. Plaadimaterjali valmimisel oli muide abiks ka inglise laulja-produtsent David Sylvian, kes oli omal ajal ilmakuulsa art-rock-synth-pop-bändi Japan ninamees.

Plaadimaterjali on peidetud sämplingud lähenevast New Yorgi metroorongist, veidi häälest ära klaveri liigutavatest helidest Roomas, Firenze kiriku kõlast ja ühe Lissaboni silla kinnitustrosside kuminast.

Eksperimenteeriv «Year of the Bullet» ei ole viimasel ajal natuke üleekspluateeritud electro-lounge- või chill-out-džäss, vaid midagi hoopis enamat ning žanri piire ületavat. Ajatuid ja unenäolisi hetki pakkuva üleva albumi ambient’lik õhulisus on innovatiivne ja samas klassikaliselt kvaliteetne. Sümfooniline ja meloodiline, pehme nagu padi, salapärane nagu öö ning kutsuv nagu tuli koduaknas.

BÄND

1. veebruaril Viljandi pärimusmuusika aidas ja päev hiljem Tallinnas Kumu auditooriumis antaval kontserdil on laval järgmine koosseis:

• Greta Aagre — laul

• Erik Honoré — elektroonika

• Björn Charles Dreyer — kitarr

• Snorre Kiil Saga — bass

• Aleksei Saks — trompet

Allikas: korraldajad