Sveba-Dahlen valmistub magusast pirukast suuremat tükki haukama

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui levinud arusaama kohaselt passib metallitöö meestele, siis Sveba-Dahleni tehase masinate vahel on kindel koht ka mitmel naisel, näiteks käsielekterkeevitaja Piret Helvel.
Kui levinud arusaama kohaselt passib metallitöö meestele, siis Sveba-Dahleni tehase masinate vahel on kindel koht ka mitmel naisel, näiteks käsielekterkeevitaja Piret Helvel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui ükskõik mis Eesti linna Selveri või Rimi kaupluses kohapeal küpsetatud saiake ostukorvi poetada, võib enam-vähem kindel olla, et see on kuldse jume saanud Viljandis valmistatud ahjus.

«Põnev on, nuputamist jagub,» iseloomustab Nurme tänaval omaaegses makaronivabrikus pagari- ja kondiitritööstuse seadmeid tootva osaühingu Sveba-Dahlen tegevjuht Simmo Soomets ettevõtte praegust olukorda. Firma toodangut on müüdud ühtviisi arvukalt nii Eestisse, Lätti kui Leetu, seda rändab aga iga nädal ka kaugematesse maailmanurkadesse.

Suund kasvule

Kui varem oli omas valdkonnas maailma suuremate sekka kuuluv Sveba-Dahleni kontsern sisuliselt rootslaste pereäri, siis alates 2010. aasta lõpust on selle enamusosanik Litorina Capital Advisors AB nime kandev fond, kes investeerib Skandinaavias mitmesugustesse tootmisvaldkondadesse. Vastse omaniku õhutusel puhuvad uued tuuled ei jäta puudutamata ka Viljandis tegutsevat tütarettevõtet.

«Meie äriline käekiri muutub päris palju. Oleme orienteeritud senisest märksa agressiivsemale kasvule: kasumlikuks peab saama iga toode eraldi, mitte üksnes grupp tervikuna,» selgitab Simmo Soomets.

Sellest lähtudes langetati hiljuti surmaotsus ühele Sveba-Dahleni Rootsi tehasele ning peab andma kasvuhoogu kontserni teistele osalistele, sealhulgas Viljandi firmale.

Kui seni läkitati siit üle ilma eeskätt väiksemat sorti küpsetusahje, mikserite detaile, kerkekappe ning taigna tükeldajaid ja rullijaid, siis äsja võeti tootmisesse tõstukid, mille ülesanne on leivakombinaatides raskeid taignakatlaid vinnata. Järgmiseks lisanduvad suured kolud ehk 500-liitrise mahutavusega lehtrid, aga ka keerulisest elektroonikast pakatavad kerkekapid.

Ahi nagu nutitelefon

Kui vana kooli kondiitrid ja pagarid olid harjunud sellega, et küpsetusahjul on kaks nuppu, millest üks lülitab seadme sisse ja teine võimaldab temperatuuri reguleerida, siis tehnika viimase sõna järgi valminud ahjud ei erine oma olemuselt kuigivõrd nutitelefonist. Vähe sellest, et kogu seadme juhtimine käib värvilise puutetundliku ekraani kaudu, sellesse võib sisestada ka retsepte või sealtsamast interneti avarustesse sukelduda ja lisainfot otsida. Ning kui tarvis, saab võrgu kaudu ahju tööd jälgida kas või tuhande kilomeetri kauguselt.

On ilmne, et sääraste seadmete kokkupanek passib inimestele, kel on selleks põhjalikud eelteadmised ja üksjagu näpuosavust. Et täidetakse kõikjalt maailmast tulevaid tellimusi, kehtivad tehase toodetele erakordselt ranged kvaliteedinõuded. Nii polegi palju nimetada sealseid keevitajaid, kelle seas on muide ka noori naisi, oma eriala kirurgideks.

Liigset liikumist pole

Simmo Soometsa sõnul pole Sveba-Dahlenil praegu põhjust Viljandis tööjõu nappuse üle kurta. Ehkki Põhjamaades makstavad kõrgemad palgad on aeg-ajalt nendegi juurest inimesi mere taha meelitanud, on kollektiiv korralikult komplekteeritud ja muret ei ole põhjust tunda ka tulevikus loodavate uute kohtade täitmise pärast.

«Meil töötab 67 inimest, neist 48 tootmises,» täpsustab tegevjuht. «Oleme põhjamaalased: kui päike rohkem paistma hakkab ja veed voolama paneb, ihkame ka meie liikuda. Nii on kujunenud omalaadseks traditsiooniks, et kevadel on minejaid ja tulijaid rohkem. Aga üldiselt pole meil põhjust liigse rändamise pärast kurta. Eks me ole ka selle nimel pingutanud, makstes palkasid, mis küünivad üle Eesti keskmise. Samuti investeerime kogu aeg töökeskkonda ja -vahenditesse.»

Seda, kui palju uusi töökohti kasvuplaane hauduv firma lähema paari aasta jooksul luua kavatseb, ei soostu tegevjuht veel ütlema. Võimalik, et neid tuleb alla kümne, kuid hiljuti tehase abiruume korrastades arvestati ka märksa suurema seltskonna lisandumisega.

SELGITUS

Simmo Soomets,
osaühingu Sveba-Dahlen tegevjuht

Oleme püüdnud oma töötajatele luua võimalikult head tingimused, mistõttu on kontserni juhid öelnud, et siin on mõnes mõttes uhkem tehas kui Rootsis.

Puhas ja soe õhk, madal müratase, parimad tööriistad ja -rõivad — need on märksõnad, mida silmas peame. Vaadates meie lihvijaid, kui neil on kaitseriietus seljas, tekib mõnikord tunne, nagu viibiksime kosmoselaevas.

Kogu Sveba-Dahleni kontsern püüab hoida skandinaavialikku töökultuuri, mille juurde ei kuulu kellegi tervise arvelt teenimine.

KONTSERN

Sveba-Dahlen on üks suuremaid küpsetusahjusid ja kondiitriseadmeid tootvate ettevõtete kontserne maailmas.

• Gruppi kuulub neli tehast, mis asuvad Rootsis, Taanis ja Eestis, lisaks müügi- ja teenindusettevõtted Hispaanias ja Hongkongis. Teistes riikides tegutsetakse edasimüüjate kaudu.

• Sveba-Dahlen Groupil on osalus Venemaal seadmeid müüvas ettevõttes Scandeq.

• Tooteid müüakse peamiselt kaubamärkide Sveba-Dahlen, Glimek ning BEAR Varimixer all.

Allikas: Sveba-Dahlen

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles