Raamatukogus peegeldub viljandlaste arvu vähenemine

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile linnaraamatukogus käinud Anu Potter (vasakul) on selle kunde olnud kümme ja Elve Meier vähemalt viisteist aastat.
Eile linnaraamatukogus käinud Anu Potter (vasakul) on selle kunde olnud kümme ja Elve Meier vähemalt viisteist aastat. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi linnaraamatukogu lugejaid on viimasel kolmel aastal vähemaks jäänud, kuid laenutuskordade arv on nii kahanenud kui kasvanud.

Raamatukogu teenindusjuht Maire Killar nentis, et Viljandi elanike arv tõmbub koomale ja see avaldab mõju ka raamatukogule.

Eelmisel aastal oli raamatukogu hingekirjas 7368 lugejat, kes laenasid raamatuid, ajakirju või muid trükiseid 204 714 korral. Võrreldes aasta varasemaga vähenes lugejate arv 511 võrra ning laenutusi oli vähem 13 497. Teisalt näiteks laenutati mullu rohkem trükiseid kui 2008. ja 2009. aastal.

Killar arvutas välja, et mullu moodustas raamatukogu kasutajate arv 39 protsenti viljandlaste hulgast ehk kaks protsenti vähem kui kahel varasemal aastal. Samas märkis ta, et üldiselt on see suhtarv ka varem 40 protsendi ringis püsinud.

«Ühtlasi saan kinnitada, et püsilugejad käivad raamatukogus varasemast sagedamini ning loobujate asemele tuleb uusi kliente,» ütles ta.

Küsimusele, kas ja millal võiks raamatukogu lugejaskond taas kosuda, ei soovinud Killar vastust pakkuda. «Ei oska tõesti midagi arvata. Raske on lugejate kasvu prognoosida, sest viljandlaste arv väheneb järjekindlalt.»

Ammused andmed

Kõige väiksem oli lugejaskond eelduspäraselt raamatukogu esimesel tegutsemisaastal. Viljandi linnaraamatukogu peab oma sünnipäevaks 1911. aasta 2. veebruari, mil toonase karskusseltsi Vabadus lugemisring raamatukogu asutas.

Maire Killar ütles, et esimese tegevusaasta lõpul oli raamatukogul 66 liiget ja raamatuid laenati 560 korral.

Populaarsuse tipu saavutas Viljandi linnaraamatukogu mitu inimpõlve hiljem. See juhtus 1999. aastal, mil laenutusi oli 315 009.

«Toona ilmus palju uusi raamatuid ning arvutite ja interneti osatähtsus oli veel väike,» põhjendas Killar. «Samas vajati materjali õppimiseks ja enesetäiendamiseks ning raamatukogu oli selleks peamine võimalus.»

Killar lisas, et ühtlasi hakati siis järjest enam lugema eesti kirjanike raamatuid ning lisaks ilukirjandusele nõuti majandust ja seadusandlust käsitlevaid teoseid, ajalugu, poliitikat, filosoofiat ja muud.

Lugejate arv saavutas haripunkti 2002. aastal: 10 390. Samas jäi laenutusi buumiajaga võrreldes tunduvalt vähemaks, lugejad võtsid trükiseid välja 169 844 korda. Killar põhjendas seda suuresti olukorraga, et raamatukogu valmistas oma kogusid ette uude majja kolimiseks ning näiteks kojulaenutusosakond oli kolm kuud suletud.

Lugejate eelistused

Viljandi linnaraamatukogu viimaste aastate laenutusi kommenteerides ütles Maire Killar, et endiselt valitseb suur huvi uudiskirjanduse vastu. Viimaste aastate loetavamad kirjanikud on Andrus Kivirähk, Indrek Hargla, Mihkel Raud ja Sofi Oksanen.

«Nõutavad on elulooraamatud. Praegu on kõige populaarsem Vahur Kersna raamat,» sõnas Killar. «Endiselt loetakse hästi «Minu» sarja, ajalookirjandust — maailmasõdadest ja Eesti taasiseseisvumisest —, psühholoogiat — populaarsed on Osho ja Anatoli Nekrassov — ning majandust. Et populaarne on isetegemine, on nõutud ka käsitöö-, toitumis- ja arstiteaduslikud raamatud.»

Raamatukogu Ameerika teabepunktis käivad enamasti õpilased, üliõpilased ning mitmesugused spetsialistid. Mullu käis teabepunktis pool tuhat inimest, kellele laenutati 1942 trükist.

Raamatukogu teabekogus kasutatakse palju juhtimist, majandust ja õigust puudutavaid materjale. Endiselt pealuvad psühholoogia ning haridus. Suurenenud on huvi heliraamatute vastu.

Teenindusjuht ütles, et nad ei kujuta oma igapäevaelu ettegi ilma paljude huvilisteta, kes igal hommikul tulevad ajalehti ja ajakirju lugema.

Lapsed ja raamatud

Nagu Maire Killar märkis, annavad raamatukogu töötajad endast parima, et iga lugeja leiaks endale meelepärase raamatu ning saaks andmekogudest võimalikult mitmekesist informatsiooni.

«Ühtlasi pakume võimalusi kohtuda kirjanikega ning rõõmustada silma raamatu- ja kunstinäitustega,» kõneles ta. «Samuti peame väga tähtsaks laste ja noorte kirjanduse juurde suunamist. Vähemasti Viljandis ei pea paika üldlevinud arvamus, et lapsed loevad vähe. Ütleksin, et nad loevad päris palju.»

Lapsi meelitab raamatukogu ka üritustega. Lasteosakond teeb esimese kuni neljanda klasside õpilastele viktoriini «Kultuurikonksuke», mis kutsub lapsi lugema ajakirju «Hea Laps» ja «Täheke».

«Unustatud pole ka mudilasi ja nende vanemaid, kellele on kaks korda kuus «Pisipõnni pooltund», kus tehakse esmatutvust väikelasteraamatutega,» rääkis Killar. «Kirjandusega seotud võistlusmängud on parim viis lastes ja noortes  raamatute vastu huvi äratada. Jätkuvad mälumäng «Pähklipureja», raamatukogutunnid ja ettelugemisvõistlus.»

Lastekirjandusest on tema andmeil populaarsed Kristiina Kassi raamat «Nõianeiu Nöbinina», Ketlin Priilinna noorteraamatud, lood vampiiridest ning koolis kohustuslik kirjandus.

VIIS KÕIGE POPULAARSEMAT

Viljandi linnaraamatukogu eelmisel aastal kõige enam laenutatud raamatud

1. Suzanne Collins, «Näljamängud»

2. Justin Petrone, «Minu Eesti, 1. osa. Kas lubate elada?»

3. Aino Pervik, «Kollane autopõrnikas sõidab ringi»

4. Sofi Oksanen, «Puhastus»

5. Margus Karu, «Nullpunkt»

Allikas: linnaraamatukogu

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles