Fredy juhib lapsed inglise keele juurde

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatukogus on koos juhendaja Karin Siigi ja väikese abilise Fredyga võimalik inglise keelt õppida.
Raamatukogus on koos juhendaja Karin Siigi ja väikese abilise Fredyga võimalik inglise keelt õppida. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kord nädalas on 5—7-aastastel lastel võimalik Viljandi linnaraamatukogus kohtuda nukupoiss Fredyga, kes mõistab inglise keelt, sest tema vanavanemad elavad Londonis.

«Nukupoisil on tahtmist keelt õpetada ka oma Viljandi sõpradele,» ütles huviringi juht Karin Siig.

Kultuuriakadeemias neljandal kursusel huvijuhiks-loovtegevusõpetajaks õppiva Siigi sõnul ei tunneta huviringi lapsed, et nad end hariksid. «Õppimine toimub mängu kaudu,» selgitas ta.

Kõik 60 minutit kestvad tunnid algavad ja lõpevad lauldes. Räägitakse oma päevast ning korratakse uusi ja juba varem õpitud sõnu. Värvitakse, täidetakse töövihikut, tantsitakse ning kord kuus küpsetab juhendaja tunniks midagi või toob küpsiseid ja juuakse piimaga teed.

Uus ja huvitav

«Kõik see, mida meie kultuuris pole, on lastele huvitav. Nad küsivad alati imestades: «Mis see on?» See on neile uus maailm,» lausus Karin Siig.

Vastates küsimusele, miks peaks nii varases eas üldse võõrkeelt õppima hakkama, nimetas ta vastuvõtlikkust ning kiiret arengut.

«Me ei õpi suuri lauseid moodustama, vaid sõnu ja väljendeid,» selgitas Siig. See on vajalik, et lapsed saaksid lihtsamas suhtluskeeles hakkama. «Paljud neist teavad, mida tähendab «Angry birds», kuid tavalise suhtlemisega jäävad nad hätta.»

Lapsed vaatavad ingliskeelseid multifilme ja mängivad arvutimänge ning kuulevad seda keelt mujaltki.

Vanemad toovad lapsed raamatukogu lasteosakonna videoruumi teisipäeviti kell 17.15. Mõni lapsevanem kasutab vaba aega mujal, kuid mõni jääb ka tundi vaatama, et kodus õpitut korrata või seetõttu, et raamatukogus ringi vaadata. Kui tund saab läbi, siis kiirustavad tavaliselt ka lapsed raamatuid uudistama ning lasteosakonna mängunurka mängima. «Kukkus nii välja, et see on osalt ka raamatukogu propageerimine,» nentis Siig.

Plaanid ja tegelikkus

Fredy inglise keele kursused on Tartu ja Tallinna lasteaedades populaarseks osutunud. Ka Viljandis plaaniti hakata õpet andma lasteaedades, kuid see ei leidnud piisavat toetust. Pärimise peale arvasid lasteaednikud, et huvilisi ei jätku. Siiski on võimalik tellida lasteaedadesse tasuta näidistundi.

Peale kahe poisi on kõik raamatukogu ringis käijad eri lasteaedadest. Kaasa teeb ka üks esimese klassi poiss. Talle pidavat seal meeldima, pealegi ei õpetata esimeses klassis võõrkeeli.

Üks kooli asutajaid on loonud kõik nukud, plaadid ja töövihikud. Plaatidel laulavad Tallinna ja Tartu lasteaedade lapsed, kes on samamoodi alustanud õppimist Fredy rühmades.

Lisaks Tartule ja Tallinnale õpitakse koos Fredyga inglise keelt Elvas ja Viimsis ning ilmselt hakatakse seda tegema ka Riias.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles