Stella ja Sweety pole Pipi peale kadedad

Kaie Mölter
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Kukk ütleb, et autovoodi on väga mugav magamisase. Seadus nõuab, et pärast üheksatunnist roolikeeramist peab iga juht end kosutava unega turgutama. Autokabiin on nii töö- kui puhkepaik, kuhu sisenedes jäetakse välisjalanõud ukse taha.
Martin Kukk ütleb, et autovoodi on väga mugav magamisase. Seadus nõuab, et pärast üheksatunnist roolikeeramist peab iga juht end kosutava unega turgutama. Autokabiin on nii töö- kui puhkepaik, kuhu sisenedes jäetakse välisjalanõud ukse taha. Foto: Elmo Riig / Sakala

Suur veoauto käivitub. Liigub sujuvalt paigast. Sõidab koduhoovist välja ja jõuab sinna tagasi alles mitme kuu pärast.

Martin Kukk veab kaupa enamasti Rootsi ja Norra vahet. Eelmisel kuul läbis ta 13 000 kilomeetrit. Selle ajaga juhtub nii mõndagi. Pisivigadega püüab juht masinat sõidus hoida kuni kojujõudmiseni. Tema puhkuse ajal teevad mehaanikud sellele põhjaliku ülevaatuse ja remondi.

Aasta jagu autojuhiametit pidanud Kukk tunnistab, et seni on tal sõidukitega vedanud: ükski pole teda veel teele jätnud. Ehk on nad tema vastu sõbralikud olnud ka seetõttu, et ta on kõigile neile nime andnud. Esimene oli Sweety, teine Stella ja praegune Pipi.

Sweety kippus küll tihti lagunema, kuid kaks järgmist on juhti hästi teeninud ja viga saanud peamiselt tema enda hooletuse tõttu. Viimati purunes sadamas manööverdades auto haagise kinnitus, mida sai pimeduse ja kiirustamise tõttu lohakalt kontrollitud. See äpardus nõudis Kukelt 250 eurot kooliraha. «Niisugused juhtumised võtavad tuju ära, aga see käib meie töö juurde,» ohkab ta nukralt naeratades.

Politsei peab silmas

Martin Kukk räägib, et Norra maanteepolitseinikud on väga agarad ja võtavad eksijad korralikult pihtide vahele. Trahvi määrates nad kedagi ei hellita ja summad on rikka riigi väärilised.

Peale liikluseeskirja peab autojuht põhjalikult kursis olema töö- ja puhkeaja seadusega, mis lubab kutselisel autojuhil ööpäeva jooksul roolis olla kümme tundi ning järjest kõige rohkem neli ja pool tundi. Kukk toob näiteks oma kolleegi, kes oli kahenädalast lubatud 90-tunnist sõiduaega 29 tunniga ületanud ning saanud selle eest 17 895 eurot trahvi. Oma samuti ülemääraste sõidutundide eest arestikambris veedetud ööd ja 8000 Norra krooni suurust trahvi peab Kukk suhteliselt leebeks karistuseks.

Põhjus, miks juhid selle seadusega teinekord pahuksisse satuvad, on tema sõnul lihtne: kui sihtkoht jääb näiteks vaid poole tunni tee kaugusele, tekib kiusatus riskida, eriti kui seni pole vahele jäädud.

Kukk nendib, et kaugsõiduautojuhi töö laabumine sõltubki kolmest tegurist: sellest, kui hästi sa sõidad ja oma tööd tunned, sellest, kuidas ametnikel õnnestub sind pihtide vahele võtta, ning ilmast.

Pärast puhkust on Martin Kuke esimene töö autole haagis saada. Logistikafirma tellimusel võtab autojuht punktist A haagisele koorma ja korraldab selle mahalaadimise punktis B. Suurt füüsilist jõudu koormarihmade ja tentidega askeldamine Kuke jutu järgi ei nõua, pigem mõistust ja pikka meelt.

Haagist saab tühjendada külgedelt, tagant ja pealt. Tõstukiga tühjendatakse käru enamasti tagant. Kui aga koorma tõstab maha kraana, tuleb autojuhil selleks avada nii küljed kui katus.

Eestist minnes on sageli koormaks aknad ja uksed ning Skandinaavia maades sõites metall. Soomest vurab Norrasse ka hulgaliselt tõrvapappi ning Norrast veetakse välja peamiselt õli, kala ja prügi. Volvol, millega Kukk sõidab, tuksub kapoti all 660-hobujõuline mootor ning auto suudab vedada 30 tonni kaupa.

Kabiin kui kodu

Martin Kukk tõdeb, et autojuhitöös läheb tarvis kannatust ja külma närvi. Kannatust eelkõige ummikutes venimiseks. Näitena toob ta Oslo ummikud, mis on sageli 25 kilomeetri pikkused ja millest pääsemiseks võib kuluda mitu tundi. Kannatlikkust on aga vaja ka ladude juures kauba peale- ja mahalaadimisel.

Kuke sõnul näeks logistik hea meelega, et autojuht töötab kolme eest. «Ülemus loodab sinust üliinimest, kes kunagi ei puhka ega ole haige. Talle on kõige tähtsam ikka kaup, mis peab õigel ajal kliendi juurde jõudma.»

Kukk räägib, et autojuhiks saada polnud tema lapsepõlveunistus. Et tema isa oli kaugsõiduautojuht, nägi ta juba lapsena selle ameti varjukülgi ja isa eemaloleku mõju pereelule. See töö on tema arvates rohkem kui lihtsalt amet, see on eluviis. Päevast päeva ja kuust kuusse võõrsil rooli keerata mõjub muidugi inimeseti erinevalt: mõni tuleb sellega üsna hästi toime, kuid haruldased pole ka niisugused autojuhid, kes peatuses närve tuliveega peavad lõõgastama.

Söömise kohta ütleb Kukk, et ta püüab ikka iga päev midagi kõhtu saada ja ülepäeviti teeb ta enesele sooja toitu. Selleks seab ta põrandale väikese laua, lauale gaasipliidi, pliidile poti või panni ja toit valmib kiiresti.

Veoautojuhi loa sai Martin Kukk sõjaväes. Väeteenistus õpetas muudki, sealhulgas looduses liikuma. Koorma laadimine ja puhkepausid pakuvad talle ka võimalust minna lühemale matkale või kalaretkele. Kukk meenutab suviseid rännakuid Trondheimi lähistel ja kiidab trollidemaa vaateid. Talvel jääb tee äärde suusakuurorte.

Ehkki viimasel ajal on Kukk neli korda päevas Soome ja Rootsi vahel elektroonikakaupa vedanud, on tema lemmikud Norra teed. Käänulised tõusud ja langused toovad vereringesse adrenaliini suviselgi ajal, lumisest ja jäisest talvest rääkimata.

«Ma ei taha surma saada, aga tahan teada, kas ma olen võimeline neist olukordadest edukalt välja tulema,» lausub Kukk.

Tema ütlemist mööda on autojuhid üks paras hundikari: igaüks hulgub küll omaette, kuid häda korral lähevad nad alati üksteisele appi. Sekka juhtub ka kolleege, kellega iseloom tavalisest paremini klapib, ja siis jätkub juttu kauemaks.

Üksteisega infot vahetada ja muidu juttu puhuda saavad juhid sidevahendite ehk lällarite abil. Kukk meenutab üht suvist 1200 kilomeetri pikkust sõitu. «Esimesel päeval rääkisime tööasju: kes kus käis ja mida nägi. Teisel päeval kõnelesime naistest ja eraelust. Kolmandal päeval valitses eetris pool tundi vaikus. Selle katkestas suurtest veokitest möödasõitu üritav sõiduauto.»

Siis oli veoautode kabiinis alanud spordiülekande stiilis raadiosaade, mis kirjeldas eespool kulgevale kolleegile sõiduauto manöövrit. Seejärel tulid autojuhtide pikad monoloogid ja dialoogid maailmamajandusest, sõdadest, kuningakodadest ja veel paljust muust.

Kukk leiab, et noorel autojuhil on oluline sotsialiseeruda kogenud roolikeerajate kambas. «Igaühelt on midagi õppida ning hea, kui saab õppida teiste vigadest ja enda omade pealt kokku hoida.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles