Ameeriklane koostas maailma esimese eesti keele õpiku armeenlastele

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
David Ogren lõbusas talvemeeleolus Tartu ülikooli peahoone ees. Ta loodab, et jääb selle kooliga seotuks veel paljudeks aastateks.
David Ogren lõbusas talvemeeleolus Tartu ülikooli peahoone ees. Ta loodab, et jääb selle kooliga seotuks veel paljudeks aastateks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Poisikesena unistas USA-s Colorados atmosfääriuurija perest pärit David Ogren korvpalluriks saamisest. Ameerikas on see üks populaarsemaid spordialasid ja kui David polegi muidu tüüpiline ameeriklane, siis spordivaimustuses on ta seda küll.

«Kui selgus, et ma piisavalt pikaks ei kasva, pidin mõtlema lihtsamini teostatavatele elukutsetele, nagu keeleteadlane. Mulle on keeled alati väga meeldinud. Ema mäletab, kuidas ma päris väiksena püüdsin lugeda kõikvõimalikke silte ja tekste. Lugema õppisin kolmeaastaselt ja esimese võõrkeele sain selgeks koolis üheteistkümneselt. See oli hispaania keel, mis mulle väga meeldis.»

Rootsi keel Davidi sõnul ei loe, sest ta on sündinud Rootsis ja õppis kohalikku keelt lasteaias, kui isa töötas õppejõuna Stockholmi ülikoolis.

Nagu vana eestlane

David Ogrenilt pole mõtet pärida, mis rahvusest ta on. Rootsi juurtega isa esivanemad rändasid Ameerikasse õnne otsima juba ammustel aegadel; ema soontes voolab mitme Euroopa rahva veri. Eestlasi pole teada kummagi vanema hõimlaste hulgas.

Istume Tartus ülikooli kohvikus. See on lõuna ajal vestlemiseks tavatult vaikne ja seega igati sobiv koht.

David räägib täiuslikku eesti keelt ning tal ei ole vähemaidki raskusi fraseologismide ja allteksti mõistmisega, kuigi ta on meie kallist emakeelt õppinud vaid kolm aastat.

Täpselt nii, nagu ütles mind Davidini juhatanud professor Helle Metslang: «Juhendan ta magistritööd eesti keele süntaksist ja imetlen, kuidas ta tabab tähendusnüansse nagu vana eestlane.»

Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus David õppima Arizona State Universitys.

«See ei ole tippülikool, läksin sinna sellepärast, et sain väga hea stipendiumi. See on suur asi, sest tavaline õppemaks on 18 000 dollarit.»

Davidi isa ei tööta enam õppejõuna, vaid hoopis riiklikus atmosfääriuurimise keskuses, aga võrdlusena olgu öeldud, et keskmine ülikooli professori aastapalk on ligikaudu 70 000 dollarit.

Huvitav tähestik

Selles Arizona osariigi tavalises ülikoolis oli siiski üks ebatavaline üksus: kriitiliste keelte instituut. Seal tegeldakse keeltega, mida õpetatakse väga vähestes kõrgkoolides, kuid mida USA valitsus peab tähtsaks eelkõige välispoliitika pärast. Arizonas õpetati näiteks poola, horvaadi, tatari, albaania ja armeenia keelt.

«Kui sellest programmist ja instituudist kuulsin, otsustasin kohe, et pean sealt midagi võtma, see on nii tore võimalus. Neil olid suvised intensiivkursused, see tähendab, et iga päev oli kolm-neli tundi õppimist.»

David otsustas armeenia keele kasuks. «Peamiselt huvitava tähestiku pärast,» lisab ta naerdes.

Kahekuisele intensiivsele õpingule järgnes kolm nädalat keelepraktikat Jerevanis. Noormees otsustas, et pöördub sinna tagasi.

Ta lõpetas ülikooli, läbis veel ühe armeenia keele intensiivkursuse ja lendas Jerevani, et kannatlikult kohaneda sealse elukorralduse võlude ja valudega.

«Armeenia on palju vaesem kui Ameerika ja vaesem kui Eesti. Tavaline palk on 250 euro ringis, toiduainete hinnad on umbes samad mis siin, puuviljad on isegi kallimad. Õunakilo maksab kolm eurot, täiesti uskumatu!» imestab ta.

Veevärk meenutab nõukogude võimu viimaseid aastaid meil: lähed duši alla, aga selgub, et sealt ei tule piiskagi. Kui tekib rike, ootad remondimehi kaks-kolm päeva.

«Elekter oli. Õnneks — selleta ei oleks ma kaua vastu pidanud,» ütleb David.

Ka suhtlemises meeldib Davidile põhjamaine omaette olek rohkem kui lõunamaine ühiselu. «Armeenlased hoiavad kokku. Nad kõik tunnevad üksteist ja mõnes mõttes on see halb, sest kogu aeg mõeldakse, mida teised sinust arvavad.»

Siiski on noormehe kõige paremad sõbrad just Jerevanis, sest ta andis seal inglise keele kursusi ja suhtles tänu sellele paljudega. Sealt leidis ta ka oma kõige lähedasema inimese.

Eesti keeleni jõudmisega oli teine lugu.

«Arizona ülikoolis hakkasin iseseisvalt soome keelt õppima. Mäletasin kakskeelseid mänguasju ja raamatuid, mis mul väikese lapsena Rootsis olid olnud. Teadsin, et soome keel erineb rootsi keelest ja kõikidest teistest keeltest, mida olin õppinud. Kui olin Armeenias ja tundsin, et vajan uut väljakutset, hakkasin ka eesti keelt õppima. Olin selle peale mõelnud juba varem. Ei mäleta enam, kas neli või viis aastat tagasi käisin Soomes puhkusel ja sõitsin üheks päevaks Tallinna. Olles keeleteadlane ja tahtes vältida inglise keele kõnelemist, otsustasin, et kui lähen Eestisse, püüan ikka eesti keelt rääkida. Leidsin endale lihtsa eesti keele õpiku ja hea soome-eesti taskusõnaraamatu.»

«Lugesite läbi ja keel oli selge?»

«Lugesin läbi ja ei olnud selge,» täpsustab David ning jutustab oma lugu edasi: kuidas ta leidis Tallinnas ühe väikese raamatupoe, astus sisse ja ütles müüjale, et soovib «eesti keelt õppima».

«Kasutasin just ma-infinitiivi, sest ei olnud õppinud seda erinevust. Müüja sai minust aru ja näitas raamatuid, soovitas minna Apollo raamatupoodi, sest seal on suurem valik. Sain tema jutust aru ja see oli väga tore kogemus.»

Kevadel lõpetab David Ogren Tartu ülikoolis magistriõpingud ja tahab jätkata doktorantuuris.

«Mulle meeldib eesti keel väga, isegi rohkem kui soome keel. Miks, seda on raske seletada. Minu meelest on eesti keel ilusam. Soome keel on reeglipärasem ja selles mõttes lihtsam, aga ka natuke monotoonsem. Eesti keele rütm ja üldine kõla meeldivad mulle. Eesti keel on huvitav ka sellepärast, et seda ei ole veel nii põhjalikult uuritud, siin on lihtsalt uurijaid vähem. Ma näen juba magistritööd tehes, et on lüngad ja kui ma saan neid täita, on väga tore.»

Räägime ka üha rohkem lonkavast kõnekeelest ja parasiitsõnadest. Paljusid keeli oskav David ütleb, et kõik keeled on sisutuid sõnu täis ning kuigi neist tuleks hoiduda ja nende vastu võidelda, ei pea neid võtma kui hukatust.

Tema on ka õige inimene, kelle käest pärida sõna «neeger» tähendusvarjundite kohta. Nendin, et võin seda kas või kümme korda järjest hüüda ja mul ei teki vähimatki tunnet, et olen midagi pahasti öelnud.

«Olen õppinud, et eesti keeles ei ole see halvustav sõna. Aga Ameerikas on sel rohkem kui halb varjund — see on sõna, mida valged kasutavad ainult solvamiseks. Kui mustanahalised räägivad omavahel «neeger», on teine asi. On suur vahe, kas see sõna tuleb mustanahalise või minusuguse suust,» teeb ta asja selgeks.

Seitsmes keeles

Uusi keeli, mida õppida, on küll ja küll, aga sellist, millele tahaks intensiivselt pühenduda, Davidil parajasti ei ole. Praegu õpib ta kreeka keelt ja lähema aja plaanis on ungari keel.

«Olen õppinud ka ersa keelt ja osalenud projektis, milles tõlgiti interneti jaoks inglise keelde Niina Aasmäe ersa keele õpik.»

David on suur Tolkieni fänn ja on «Sõrmuste isanda» läbi lugenud rootsi, soome, eesti, hispaania ja portugali keeles, praegu on käsil kreekakeelne väljaanne.

«Armeenia keeles seda kahjuks ei ole. Ma ise tõlkisin paarkümmend lehekülge keeleharjutuseks. See oli lihtsam, kui ma olin arvanud, aga osutus siiski natuke keeruliseks. Unistan sellest, et ühel päeval oskan armeenia keelt piisavalt hästi, et seda tõlkida.»

Ameerika ilukirjandus Davidile ei meeldi. Eesti kirjandusest kiidab ta Oskar Lutsu «Kevadet» ja selle rikast keelt.

Kui poetan midagi lasteraamatute kohta, ütleb David, et on läbi lugenud ka «Tõe ja õiguse».

«See on ju ikka täiskasvanute raamat?» pärib ta, naerusädemed silmis, ja lisab, et talle meeldib Tammsaare ilmselgelt rohkem kui paljudele tema eestlastest eakaaslastele.

Peaasi, et süda oleks rahul

David armastab ooperimuusikat ja ragtime’i.

«Minu kodulinnas Ameerikas korraldati ragtime’i festivale, kus me käisime emaga igal aastal. Need olid väga toredad. Mängisin ka ise viiulit, aga see jäi Ameerikasse. Nüüd ei ole ma enam kuus aastat mänginud, kuigi vahel igatsen selle järele.»

Pühadeks sõidab David Armeeniasse. Seal ootab teda Ruzanna, kellega ta tutvus inglise keele kursusi andes. Ruzanna lõpetas ülikooli kaks aastat tagasi ja töötab hambaarstina. Nüüd õpetab David oma südamedaamile tasapisi eesti keelt ja on selleks koostanud isegi väikese õpiku.

«Mulle meeldib mõte, et see on maailma esimene armeeniakeelne eesti keele õpik,» ütleb ta lõbusalt.

David loodab, et saab Eestisse jääda ja leiab heal juhul huvitava töö ülikoolis.

«Minu meelest on kõige tähtsam elada paigas, mis sulle meeldib, ja teha tööd, mis on huvitav,» ei pea ta karjääri ja suurt palka elus esmatähtsaks.

Kõige paremini tõstab meeleolu aga mõne senitundmatu keele õppimine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles