SISEMINISTEERIUMIL on pärast majanduskriisi algust esimest korda võimalik anda ühiskonna turvalisuse suurendamisse sellises mahus raha: järgmise aasta eelarves on muu hulgas ette nähtud 8,67 miljonit eurot politseinike ja päästjate palgatõusuks, 900 000 eurot ennetustegevuseks ning 695 000 eurot abipolitseinike ja vabatahtlike toetamiseks.
Inimene peab tundma end kaitstult nii linnas kui maal. Kui keegi muretseb, et just tema külas pole päästekomandot või et lähim konstaablipunkt asub naabervallas, peab ta saama kindluse, et vajaduse korral jõuab abi kohale kiiresti. Me pole nii rikkad, et panna igale tänavanurgale politseinikku valvama ja tööd ootama, meie ühist raha saab ka mõistlikumalt kasutada.
JÄRGMISEL AASTAL suurenevad korrakaitsjate kohalolek ja reageerimissuutlikkus üle Eesti märgatavalt. Palgareform ja palgatõus suurendavad politseinike ja päästjate sissetulekuid, mis avaldab selget mõju just maapiirkondades töötavatele elukutselistele. Näiteks tõstame kõigi piirkonnapolitseinike palga vähemalt Eesti keskmise palgani (855 eurot), mis tähendab seitsmeprotsendilist või suurematki lisa.
Järgmise aasta siht on suurendada patrullide hulk Eestis vähemalt sajani. Arvestades kuritegevuse langevat kõverat viimaste aastate jooksul, oleks niisugune patrullide arv Eestile optimaalne. Loomulikult tuleb hoida mõistlikku reservi ning valmisolekut astuda vastu igale katsele õiguskorda eirata ja inimeste turvatunnet kõigutada.
Politsei peab olema nähtav ning jõudma oma patrullsõitudega ka kaugematesse küladesse ja äärelinna hämaratele tänavatele.
Järgmisel aastal võimaldab kütuse hinna tõusu leevendamiseks eraldatav raha ainuüksi politseipatrullidel läbida 1,3 miljonit kilomeetrit rohkem kui tänavu. Seda on peaaegu sama palju kui kaks korda Maalt Kuule ja tagasi. Teisest küljest aitab politseinikel pikemaid patrullsõite teha uuenev autopark: uued autod kulutavad vähem kütust ja vajavad harvem remonti.
POLITSEINIKUD ON selle aasta jooksul juba kolinud või kolivad uutesse hoonetesse neljas linnas. Kolitud on Jõhvis, Kuressaares ja Jõgeval, valmimas on politsei- ja päästeameti ühishoone Narvas. Järgmisel aastal algab politsei- ja päästeameti ühendhäirekeskuse ehitus Tallinnas Lasnamäel ning Tartus Annelinnas. See tähendab nii paremaid töötingimusi korrakaitsjatele kui mugavamat ja kiiremat teenindust kodanikele.
On selge, et kriminaalpolitsei tugevdamiseks jätkuvad järgmisel aastal tähtsad sammud, sest varjatud ja organiseeritud kuritegevust välja juurides võitleme ühtlasi väiksemate kuritegude vastu. Kriminaalpolitsei saab juurde nii palgaraha, millega tõstetakse kõikide kriminaalmenetlejate töötasu vähemalt Eesti keskmiseni, kui ka uusi tehnilisi vahendeid.
OLEN VEENDUNUD, et Eestis on liiga vähe kasutatud jõudu, mis peitub kodanikes endis, see tähendab indu panna oma küla või lähikonna turvalisusele õlg alla vabatahtliku päästja ja abipolitseinikuna. Riik ei saa selleks kedagi sundida, küll aga luua võimalusi ja anda tuge.
Vabatahtlike päästekomandode arv läheneb jõudsalt sajale. Ka sel aastal alustas 14 uut priitahtliku komandot.
Eestis on praegu 1238 vabatahtlikku päästjat. Kõige rohkem on neid Lääne-Eestis (üle 400) ja Põhja-Eestis (üle 350).
Päästeameti 2013. aasta eelarves on vabatahtlikele mõeldud raha kokku üle 800 000 euro, mis on 75 protsenti rohkem, kui oli tänavu, ja kaks korda rohkem, kui oli eelmisel aastal.
Eriti väärib tunnustust vabatahtlike päästjate valmisolek reageerida väljakutsetele ka suurema meeskonnaga. Kuigi tulekustutustöödele kaasamisel saab päästeamet maksta kuni kahe vabatahtliku töötundide eest, on priitahtlikud kiirelt sündmusele reageerinud nii kuue kui kaheksa mehega — pean silmas Käru komandot Raplamaal ja Aegviidu vabatahtlikku päästekomandot Harjumaal.
ABIPOLITSEINIKKE on sel aastal Eestis juurde tulnud 47. Kõige enam on vabatahtlikke korrakaitsjaid Põhja ja Lõuna prefektuuris ning nende ridade täiendamiseks tehakse pidevat tööd. Algava aasta eelarves on abipolitseinikele mõeldud kokku 345 000 eurot, mida on peaaegu kaks korda rohkem, kui oli tänavu.
Kodukoha turvalisuse hoidmisel on oluline roll ka omavalitsuste, kodanikuühenduste ja kohalike politseinike-päästjate ühiselt langetatud otsustel. Suuremates linnades on juba aastaid toiminud koostöö: kohalikud politsei ja päästeameti eksperdid aitavad kaasa linnaruumi ohutule planeerimisele ning vastupidi, politseinikud ja päästjad võtavad oma tööd planeerides arvesse eeskätt kohalikke olusid.
SELLEKS ET igas vallas ja külas oleks rahulik ja turvaline elada, peavad omavalitsused reaalselt osalema politseitegevuse planeerimisel. Turvalisuse tagamine ning võitlus õigusrikkumistega peavad saama lisaks politseile iga inimese, omavalitsuse ja kogukonna ülesandeks. Samamoodi vajavad päästeameti töötajad omavalitsuse panust. Kas või selleks, et kodukülastusi paremini planeerida ja seeläbi riskigruppi kuuluvate perede elamisi tuleohutumaks muuta.
Kokkuvõttes: olgu töövahendid millised tahes, tööd teevad ikkagi inimesed ja nende motivatsiooni on vaja suurendada. Pean tähtsaks, et iga inimene, kes oma südames tahab meie turvalisuse eest seista, oleks vääriliselt hinnatud ja saaks riigilt ka piisavat tuge.