Ruumides, kus kunagise leivatehase Vilma töötajad veel mõni aasta tagasi pannkoogijahu ja tordipulbrit kokku segasid, hakkavad uuel aastal tantsu harjutama akadeemia tudengid.
Jahupulbritsehhis hakkavad tantsima akadeemia tudengid
Esmaspäeval andis linnavalitsus Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiale loa rajada Vilma endisesse pulbritsehhi tantsumaja ning ühte vanasse lattu sepikoda. Endisesse tehasesse on juba kolinud üks rahvusliku käsitöö õppebaase.
Mõnest pool aastat tagasi mõttes mõlkunud ehitusest akadeemia ilmselt loobub, sest õpilaste arv hakkab lähiajal vähenema. Näiteks paarisaja ruutmeetri suurust auditooriumi pole koolil enam vaja.
Tantsukompleks 800 ruutmeetril
Akadeemia haldusdirektori Tonio Tamra sõnul on lähiajal ees seisvatest töödest suurim tantsijatele mõeldud 800-ruutmeetrise õppekompleksi rajamine. Selle ehituse eskiisprojekt on valmis ning praegu Tartus ülikooli esindajate käes vaagimisel. Üsna pea loodab Tamra ehitaja leidmiseks välja kuulutada riigihanke ning järgmisel aastal peaksid umbes pool miljonit maksvad tulevaste tantsupedagoogide õpperuumid valmis olema.
Sepikoja ehitamine on Tamra selgitusel tunduvalt väiksemat mõõtu ettevõtmine. Territooriumi sügavuses seisab laohoone, millele oleks haldusdirektori sõnul vaja ehitada korsten. Siis saavad rahvusliku käsitöö õppeprogrammis sepaoskusi omandavad tudengid endale kesklinnas 45 ruutmeetri suuruse sepikoja.
Kolmas ehitis on multimeediaklass, mille suurus peaks olema umbes 250 ruutmeetrit ja mis peaks valmima suvel.
Tekstiilitudengid kolisid uude majja õppima
Ehkki uudistajatele püsivad endise leivakombinaadi uksed suletuna, kasutavad seal 400 ruutmeetri suurust osa tekstiilitööd õppivad tudengid, kes vajavad kangastelgi või teisi rahvusliku käsitöö õppimiseks vajalikke seadmeid.
Septembrini asus ametlikult loomeinkubaatoriks kutsutav üksus postkontori kolmandal korrusel, kuid siis lõppes leping ja üksus koliti Vilmasse. Loomeinkubaatori juhi Kristi Kivestu sõnul on töövahendite paikasättimine veel pooleli ja uueks aastaks peaks kõik käsitöölistele valmis olema.
Siis oodatakse peale tudengite majja taas neid algajaid ettevõtjaid, kes sooviksid oma käsitööäri ajama hakata ning vajavad selleks seadmeid ja juhendamist. Endises kohas töötamise ajal aitas inkubaator äri alustada kolmel inimesel. Et nüüdsest tehakse koostööd maakondliku arenduskeskusega, loodab Kivestu, et uude kohta tuleb alustavaid ettevõtjaid rohkem.
Kultuuriakadeemia sai kunagise Vilma leivatehase omanikuks tänavu 1. mail ning kavandab sinna koondada kaaluka osa õppekompleksist. Praegu käib enamik koolitööd 3326 ruutmeetri suuruses peahoones ja 705-ruutmeetrises muusikamajas, kuid õppebaase on veelgi.
Uues hoones on ootamas kuni 3200 ruutmeetrit, millest osa hakatakse õppetöö jaoks projekteerima alles tuleval aastal. Mõned ideed, mis koolijuhtidel maja ostes olid, on juba maha maetud, sest akadeemia peab arvestama tudengite arvu vähendamisega. Õhus on võimalus, et 1100 õpilasest kolib 300 raamatukogundust ja dokumendihaldust õppivat noort uuel aastal Tartusse.
Kunagise tehase koolihooneks kujundamine läheb maksma ligi kaks miljonit eurot. Akadeemial on selleks olemas pisut üle 1,2 miljoni euro.