Madalamate toetuste tagajärg

Helir-Valdor Seeder Foto: Elmo Riig / Sakala

OMAMAINE põllumajandus on suur rikkus. Eestis on põllumajandus läbi aegade olnud tähtis majandusharu, meie maastikupildi kujundaja ja rasketel aegadel rahva kestmajäämise tagaja.

Põllumehe suurim rikkus on maa. Kui 2004. aastal taotleti otsetoetusi 818 000 hektari, siis 2012. aastal juba 911 000 hektari põllumajandusmaa kohta, potentsiaali on meil aga enamakski. Piimatoodangu ja produktiivsuse kasv on taasiseseisvumise aja kiireimad, hästi on arenenud lihasektor ja teraviljakasvatus.

Näiteks Viljandimaal kui põlises põllumajanduspiirkonnas toodeti 2011. aastal 51 343 tonni piima ehk 7,4 protsenti kogu Eesti toodangust. 2012. aastal kasvatati maakonnas põllukultuure kokku 63 800 hektaril, mis on kaheksa protsenti enam kui 2011. aastal ja millega maakond on Lääne-Virumaa järel teisel kohal.

Makstud otsetoetuste kogusumma poolest oli Viljandimaa möödunud aastal Lääne-Virumaa, Järva- ja Tartumaa järel neljandal kohal. Ühtse pindalatoetusena maksti möödunud aastal Viljandimaa põllumeestele kokku 10,5 miljonit eurot.

PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE intensiivistumisele ja produktiivsuse kasvule on pannud aluse aina paremad seadmed, põllumeeste üha kasvav teadlikkus ja aegamööda arenev ühistegevus, aga kindlasti ka Euroopa Liidu toetused. Kui 2004. aastal maksti Eestis otsetoetusi ja lisaotsetoetusi kokku 46,3 miljonit eurot, siis eelmisel aastal 117,43 miljonit eurot.

Põllumajandus on enam kui ükski teine majandusharu mõjutatud mitmesugustest looduslikest ja inimesega seotud riskiteguritest. Vee- ja mullaressursside kahanemine, sagenevad põuad ja üleujutused ning maakera rahvastiku järjepidev kasv avaldavad otsest mõju ka Eestile.

Käesoleva aasta põudade põhjustatud teraviljahindade tõus maailmaturul jõudis Eestisse kiiresti. See näitab, et toidujulgeoleku tagamiseks on omamaine põllumajandus hindamatu tähtsusega.

TOIDUJULGEOLEKU parim tagatis on konkurentsivõimeline põllumajandus. See eeldab võrdseid konkurentsitingimusi. Madalamate otsetoetuste tagajärg on madalamad palgad.

Sissetulekute ja elatustaseme erinevuste kinnistamine erisuguste otsetoetustega ei saa olla ühise põllumajanduspoliitika eesmärk. Eesti ei soovi suuremaid toetusi, vaid võrdseid võimalusi Euroopa Liidu siseturul. Kui me seda saavutada ei suuda, siis oleks õige otsetoetused kaotada.

Ebavõrdsetes tingimustes on Eesti põllumajanduse ellujäämise hinnaks olnud madalamad palgad, suurem töökus ning tootmise kiire kontsentreerumine ja tööstuslikuks muutumine, millega on aga kaasnenud ka peretalude keeruline olukord.

Viimase põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 2010. aastal 19 613 põllumajanduslikku majapidamist, kusjuures viis protsenti neist andis kolmveerandi kogu riigi põllumajandustoodangust. Viljandimaal loendati põllumajandustootjaid 1487.

Eesti suurpõllumehi tuleb tunnustada selle eest, et nad on võimelised arenema ja isegi konkureerima Euroopa parematega. Eesti toiduga varustamine ja ekspordiks tootmine ning moodsamate seadmete kasutuselevõtt jäävad lähitulevikus enamjaolt suurtootjate kanda.

Efektiivse suurtootmise kõrval vajame ka maa-asustust ning maastikupilti säilitavat ja põllumajanduslikku tootmist mitmekesistavat väiketootmist — peretalusid. Eesti areng, mille juures väikesed muutuvad suuremaks või lõpetavad ja suured ostab ära väliskapital, ei vasta meie rahvuslikele huvidele. Mida rohkem oleme peremehed-omanikud omal maal, seda suuremad on eeldused maaelu arenguks.

Põllumajandus on Eestis kõige rahvuslikum majandusharu. Järgmise eelarveperioodi ühtset põllumajanduspoliitikat ja maaelu arengukava rakendades peame endalt esiteks küsima: kus on tasakaal üha tööstuslikuma ja majanduslikult efektiivse suurtootmise ning traditsiooniliste peretalude vahel? Teiseks tuleb küsida: kuidas säilitada põllumajanduspoliitika eesmärgina toidu tootmine ja maaressursside mõistlik kasutamine?

Need on meie riigi tähtsaimad põllumajanduspoliitilised otsustuskohad.

PÕLLUMAJANDUS on Eestis väga kiiresti arenev ja ekspordivõimeline valdkond ning nagu näitas arengufondi kasvualade uuring, on see üks niinimetatud kasvuala kogu maailmas.

See, et riigikogu novembris järgmise finantsperioodi eelarvekõneluste lõppfaasis põllumajandussektorit toetava avalduse vastu võttis, oli väga oluline. Sellega andis ta Euroopa Liidule jõuliselt mõista, kui tähtsaks me peame Eesti konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku põllumajandust. Ühtlasi on see sõnum põllumeestele, maapiirkondade elanikele ja Eesti põllumajandussektorile laiemalt, et seda majandusharu peetakse meil äärmiselt tähtsaks.