Mõisaküla keskel on läbi aastakümnete säilinud kommunist Jaan Sihveri nimega tänav ning küsimus, miks see nii on, kerkib vahetevahel ikka päevakorrale.
Tänavanimi viitab kogukonna heaks tegutsejale
«Me ei vaata Sihverit kui revolutsionääri, vaid kui kodanikku, kes on Mõisaküla linnale kunagi palju head teinud,» selgitas Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg.
«Ta oli meil esimese kooli asutaja ja tuletõrjetegelane,» täpsustas linnapea ning lisas, et kõik, mida Sihver kogukonna heaks tegi, ei tulegi kohe meelde, sest seda oli palju.
Head ja halvad teod
Jaan Sihver lõi kaasa puhkpilliorkestri tegevuses ning seisis hea selle eest, et Mõisakülal oleksid oma raamatukogu ja arstipunkt. Samas osales ta 1905. aasta revolutsiooni sündmustes ja kuulus 1918. aasta sügisel Eestimaa Ajutisse Revolutsioonikomiteesse, mis valmistas ette Punaarmee sissetungi Eestisse.
Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak tõdes, et kommunist Sihver langes 1918. aastal Vabadussõja algul, võideldes Eesti riigi vastu, aga tal oli ka väga positiivne roll kooliasutajana.
«Ajalugu ei olegi ühene. Seda saab tihtipeale väga erinevalt tõlgendada — sõltub sellest, mis nurga alt vaadata,» lausus Pihlak. Tema arvates ei peaks ära põlgama Sihveri tähtsat rolli Mõisaküla ajaloos. «Nii ühekülgsed me ikka ei tohiks enam olla,» sõnas ta ja märkis, et ka praegu on Eesti riigi eesotsas neid, kes omal ajal tegutsesid hoopis teisel rindel.
Nimemuutmist arutati
Mõni aasta tagasi, kui siseministeeriumilt tuli soovitus vaadata üle tänava- ja kohanimed, arutati Mõisakülas ka Sihveri tänava nime muutmist. Ervin Tamberg teadis rääkida, et kunagi on see ka Kesktänava nime kandnud, aga toona otsustati Sihver alles jätta. «Me ei lähtu sellest, et ta kommunist oli, vaid pigem, mis ta meie kogukonna heaks tegi,» kordas Tamberg.
Tänavanimede muutmise ajal vahetati Mõisakülas pigem liigisõnu. «Näiteks vanasti oli Karjamaa tee, aga nüüd on Karjamaa tänav,» sõnas linnapea.