EESTI ÜHISKONNA rahumeelne lahtiparteistamine on pikk ja vaevaline protsess, mis paradoksaalsel kombel ei saa käia teisiti kui nendesamade erakondade kaudu.
Utsitagem parteisid!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainult võimulolijad saavad muuta omavalitsused sõltumatuks parteikontoritest ja anda võimaluse tegelikult vastutada. Üksnes valitsuskoalitsiooni erakonnad saavad muuta erakonnaseadust, valimisseadust, riigikogu kodukorraseadust ja teisi õigusakte nii, et parlamenti pürgimine muutuks ausaks võistluseks ning pakuks valijatele reaalseid ja võrdväärseid valikuid.
On vähe tõenäoline, et praegused riigikokku tsementeerunud parteid hakkavad saagima oksa oma istumise all. Niisiis peavad muutusi ellu kutsuma uued erakondlikud jõud. Missugune võiks olla üks õnnestunud ja ajahambale vastupidav igapidi kaunis ja täiuslik erakond, mis võiks pälvida kodanike usalduse, kui platonlikult ideaalide üle arutleda?
ERAKOND ON kui ülekandemehhanism valijate ja riigivõimu vahel. Ta viib ellu kodanike tahet, peab kodanikega dialoogi ja aitab neil oma seisukohti väljendada.
Erakonnal läheb hästi, kui tema struktuur sarnaneb ühiskonna omaga. Hea erakond täiustab ja parandab lõputult oma sisedemokraatiat.
Rein Taagepera on väljendanud mõtet, et ühiskond on nii demokraatlik, kui demokraatlik on tema väikseim rakuke ehk perekond. Muu hulgas tähendab see, et ühiskond on sama demokraatlik kui võimuparteid.
Praegusest poliitilisest situatsioonist väljakasvav protestipartei, mille kandvad ideed oleksid vaid vabade valimiste taastamine ja võimumonopoli lõhkumine, poleks tõenäoliselt küllalt elujõuline. Traditsiooniline maailmavaateline positsioon parem-vasakpoolsusena ja muu selline peaks uutel erakondadel olema siiski läbi mõeldud, sest ühiskonnast ei ole protestimeeleolud kuhugi kadunud.
ÜHISKOND ON seda elujõulisem, mida tugevamad on inimeste omavahelised sidemed ning mida rohkem on selles usaldust. Riigivõimu usaldusväärsust sepistatakse parteide sisedemokraatia abil. Avatust, läbipaistvust ja sidusust õpitakse ja luuakse erakondade koosolekutel, kontorites ja majandusaruannetes.
Üheksakümnendate alguse erakondade asutamise õhin on kahjuks asendunud arusaamisega, et erakond peab olema midagi suurt, masinlikku ja raskepärast. Ei pea! Moodne kommunikatsioon ja võrgustumine ei nõua suuri inimhulki ning erakonda võib ette kujutada ka väikse, avatu ja loomingulisena.
IDEAALSES ERAKONNAS võiksid piirkondlikud organisatsioonid moodustada poliitilise ühiskeha võrdsete liiduna. Just selline partnerlus ja mitte piirkond-on-madalam-kui-muru-suhtumine sunnib parteisiseses otsustamises diskuteerima ja argumente hindama. Ka sisuline ja põhiseaduse vaimust kantud haldusreform ei õnnestu Eestis enne, kui erakondade piirkonnaorganisatsioonid ei saavuta tegelikku iseseisvust.
Sallivas erakonnas toimib ideede ja inimeste vahel aus võistlus. Erakonna enamus õpib sallivalt ümber käima vähemusega ning kulutab märkimisväärse osa energiast ühisosa leidmisele ja erakonna programmi tunnistavate vähemuste laua ääres hoidmisele.
Parlamendierakondade kokkulepe, et saavutada riigieelarvest ülepaisutatud rahastamist, on ühest küljest inimlik — kes meist ei tahaks oma positsiooni kindlustada. Tegelikult on see aga amoraalne tugevama õiguse väljendus. Korralik erakond vähendab tunduvalt riigieelarvelist rahastamist ning muudab rahajaotamise põhimõtted kõigi poliitiliste jõudude vahel ausaks.
EESTI DEMOKRAATIA süsteemne viga on, et võimude lahusus ei toimi küllalt hästi. Vormiliselt on see meil olemas, kuid sisuliselt paljudel juhtudel mitte. Üks näide on see, kuidas parteide keskkontorid survestavad erakonnakaaslastest omavalitsusjuhte suvaliste pisiasjade pärast.
Erakonna majandustegevus peab olema allutatud sõltumatule järelevalvele. Välisaudit, sisekontroll ja erikontroll on eraettevõtlusest tuntud instrumendid, mida saab kombineeritult kasutada ka erakonna puhul. Praegu mõjutab erakond riigieelarvet ja ühtlasi ammutab sealt raha. Võimuerakonna majandustegevuse mõju ja järelevalve selle üle ei ole üldse proportsioonis.
Et vältida võimu hangumist, tuleb poliitilisi juhte aeg-ajalt välja vahetada ja tagasi kutsuda. Kui partei sees pole rotatsiooni ja juhtpoliitikud ei talu parteisisest kriitikat, on üsna loomulik, et nad ei talu ka parteivälist demokraatiat ega üldse mingit kriitikat.
ERAKONNAD ON demokraatias läbi proovitud ja arenemisvõimeline nähtus. Kindlasti ka meil, kuid nad peavad oma elujõudu tõestama ausas ja võrdses võistluses teiste vabale ühiskonnale iseloomulike kodanikuühenduste vormidega.
Parteid jäävad alati täiuslikkusest kaugele, kuid seepärast vajavadki nad kogu aeg seest ja kõrvalt utsitamist ning parandamist. Poliitiline kultuur kui suhtumiste, uskumuste ja tunnetuse kogum taasluuakse just igapäevases erakonnasiseses tegevuses.
Eesti tublid inimesed ei peaks heitunult kõrvale astuma, vaid erakondades uuesti proovima. Oma käe järgi ja üheskoos saab üht-teist muuta küll.