«See otsus ei käi ühte jalga laiema eesmärgiga võidelda autostumise vastu. Leian, et see on sama populistlik samm nagu Tallinna tasuta ühistransport. Pakun, et paljud, kes seni raha kokkuhoiu eesmärgil tulid südalinna jala, jalgrattaga või ühistranspordiga, hakkavad nüüd taas autoga treppi trügima.»
Nii arvas üks minu hea kursusevend, kui olin üleeile õhtul Facebookis rõõmustanud Viljandi volikogu otsuse üle kaotada uuest aastast südalinnas tasuline parkimine.
Olen temaga nõus: autostumise vastu tuleb võidelda. Ent seda üksnes seal, kus mootorsõidukite rohkus on suur probleem. Viljandi selliste kohtade hulka ei kuulu ega hakka ka nii pea kuuluma.
Lõppude lõpuks pole ju tasuline parkimine mingi maailmavaateline küsimus, millele saab olla üksnes poolt või vastu. Minu meelest on inimestele piirangute seadmine õigustatud vaid siis, kui sellest sünnib ilmselgelt rohkem positiivset kui negatiivset. Viljandi tasulise parkimise puhul polnud ma selles sugugi kindel.
Elame, näeme. Kui tuleval aastal peaks ilmnema, et kesklinna tänavad on hommikust õhtuni autodest umbes, olen valmis oma arvamust muutma.