Tänapäeval on küll võimalik mitmel moel oma hambaid valgendada lasta, ent Viljandi arstid seda teha ei soovita.
Keemia asemel hambahari ja niit
27. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi hambakliiniku ravijuhi Taima Kree sõnul selles kliinikus hambaid ei valgendata, küll aga tehakse soodapesu, mis puhastab hammastelt mustuse ja pigmendilaigud.
«Tegemist on protseduuriga, mille puhul soodast ning lisa- ja maitseainetest koosnev pulber pihustatakse koos veega patsiendi hammastele,» selgitas ta ning lisas, et enne pärlipesu peab hammastelt mehaaniliselt eemaldama hambakivi.
«Minul oli selline patsient, kes oli oma hambad nii pigiseks suitsetanud, et tegin teatud intervalli tagant mitu protseduuri, ning ta tunnistas, et tal on suus väga hea tunne. Mõne aja pärast tõi ta mulle roosid ning ütles, et need on tema abikaasalt tänutäheks selle eest, et ta enam ei suitseta. Kas too mees on ka endale kindlaks jäänud, seda ma ei tea,» jutustas Kree.
Soodapesu maksab Viljandi hambakliinikus 32 eurot.
Kodune valgendamine
Taima Kree ütlemist mööda on võimalik hambaid valgendada ka kodus. Selleks peab aga arst eelnevalt võtma hammaste jäljendi, mille järgi valmistab hambaid igast küljest katvad kaped.
«Geel pannakse pärast hammaste pesemist kapete sisse ja need lähevad magamise ajaks suhu. Hommikul võetakse kaped välja ja pestakse puhtaks,» kõneles Kree.
Niisugune protseduur võib tema sõnul maksma minna mitusada eurot.
Odavaima võimalusena hambaid ilusamaks muuta nimetas Kree valgendava toimega pasta kasutamist.
«Need pastad ei tee hambaid siiski valgemaks, vaid pigmendist puhtamaks ning kui tahta neist head efekti saada, peaks kindlasti maha jätma kohvi ja tee joomise, samuti suitsetamise,» tõdes ta ning lisas: «Mina isiklikult hammaste valgendamist üldse ei soovita, sest see võib hambad tundlikuks muuta.»
Ka Viljandi hambaarst Mall Normann ei pea end hammaste valgendamise pooldajaks. Soovijaile pakub ta oma kabinetis plasmavalgendust.
Kõik ei saagi valgendada
Dentes A&E arst Kaja Tiit nentis, et kuna Viljandis on vähevõitu inimesi, kes kallist hammaste valgendamise protseduuri teha lasta sooviksid, siis seda teenust siin kuigipalju ei osutata. Dentes A&E-s pakutakse samuti nagu hambakliinikus soodapesu.
Kui on aga nõudmine, on ka pakkumine. Tiidu ütlemist mööda võivad inimesed hambaid valgendama sõita suurematesse linnadesse, näiteks Tartusse või Tallinna.
Igaüks seda protseduuri siiski teha lasta ei saa, näiteks need, kellel on hambakroonid või -plommid.
«Hambakroonidele valgendus ei mõju,» tõdes Tiit. «Nõnda ongi nii, et inimesed, kellel on ilusad terved hambad, tavaliselt nende valgendamist ei vaja, sest nad ise on head suuhügieeni pidajad ja oskavad oma hambaid ilusana hoida. Neil aga, kes tahaksid hambaid valgemaks saada, on suus mingid probleemid, mis ei luba valgendust teha.»
Tiit möönis, et tänapäeval saab hambaaukude täidisena kasutada ka tooni võrra heledamaid plomme ja seejärel valgendust teha, kuid sellel ei näe ta mõtet.
«Valgendamise mõju hakkab mõne kuu pärast kaduma ning siis jäävad plommid ikka teist tooni,» põhjendas ta. «Inimesed ütlevad küll, et nad käivad hambaid valgendamas iga poole aasta tagant, aga tegelikult tulevad kahe aasta pärast arsti juurde ja teatavad, et ei valgenda rohkem, sest hambad on tundlikud ja rahakott ei kannata. Siis vahetatakse plommid normaalse tooni peale tagasi. See on lihtsalt mängimine.»
Laservalgendus ja plaastrid
Arsti juures on võimalik lasta teha ka hammaste keemilist valgendamist.
«Igemed kaetakse isolatsioonimaterjaliga, et geel neile peale ei läheks. Seejärel pannakse geel hammastele ja hoitakse seal mõnda aega. Protseduuri võib teha mitu korda,» selgitas Kaja Tiit ning lisas: «Olemas on ka laser- ja suumvalgendus, mis seisneb selles, et geeli aktiveeritakse eri valgusega ning selles olevad ained mõjuvad siis hambale eri intensiivsusega.»
Kodus on võimalik hambaid valgendada veel plaastritega. «Tegemist on Ameerikast tulnud tootega ning olen internetis näinud, et seda müüakse ka Eestis. Siin sellega aga veel eriti kogemusi pole,» rääkis Tiit.
«Valgendava geeliga plaastrid kleebitakse hammastele mõnekümneks minutiks päevas. Geeli aktiivsed ained tungivad hammastesse ja muudavad need heledamaks,» selgitas ta säärase meetodi põhimõtet.
Kokkuvõtteks nentis Tiitki, et tema hambaid valgendada ei soovita. «Neid tuleb lihtsalt korralikult kaks korda päevas kaks-kolm minutit pesta ning kasutada ka hambaniiti.»
Valgendavate pastadega ei maksa Tiidu sõnul liiale minna, sest need võivad hambaid hoopis kulutada. «Liiga tugevat hambaharja ning abrasiivset pastat kasutades kulub hammaste emailikiht õhemaks ning läbi hakkab kumama kollane dentiinkiht.»