Laenuandja ja -võtja on ühel nõul: õppelaenu peaks kasutama sihipäraselt, mitte pidutsemise tarvis, sest see on ju investeering tulevikku.
Õppelaen pole pelgalt rahasüst, vaid ka pikaajaline kohustus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ülikoolis kolmandal kursusel sotsioloogiat tudeeriv ja ainult esimesel aastal õppelaenu võtnud Liis Mändla soovitab noortel enne laenusooviga panga poole pöördumist kaaluda ka teisi variante, näiteks suveks välismaale tööleminekut või koolile igakuise maksegraafiku tegemist. «Laen on ikkagi finantskohustus ja kunagi ei tea, mida elu toob,» lausus ta.
Mändla on arvestanud, et tema peab lisaks laenule tagasi maksma üle poole tuhande euro intressikulusid. «Ausalt öeldes on päris kurb sadu eurosid rohkem välja anda, kuid eks pank soovi ka oma saada,» rääkis ta.
Enamik neiu tutvusringkonnas õppelaenu võtnuid on ikkagi selle eest õppemaksu tasunud, paar tuttavat on raha aga lihtsalt elamisele ja pidutsemisele kulutanud.
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tudeng Tiina Kullamaa on õppelaenu võtnud kolm korda ning kalkuleerinud, et kui laenu tagasimaksmisele kulub maksimaalne aeg kuus aastat, on tema intressikulud 2000 eurot.
«Laenuga elu alustada on keeruline,» tõdes ka tema. «Õppelaen on kohustus, mitte hetkeline rahasüst.»
Laenatakse varasemast vähem
Krediidipanga kommunikatsioonijuhi Allan Soone sõnul on uute õppelaenulepingute arv viimasel ajal kahanenud. Sedasama kinnitati ka Eesti ülejäänud neljast riikliku tagatisega õppelaenu pakkuvast pangast. Kehtivaid laenulepinguid on Eestis siiski väga palju.
SEB eraisikute valdkonna arendusjuht Triin Messimas ütles, et 30. septembril oli Eesti pankadel 90 345 õppelaenulepingut. «Õppelaenuga kliente on umbes 86 000, sellest SEB-l 25 800.»
Sampo panga jaepanganduse direktor Helen Lulla tunnistas, et Sampo õppelaenuturul väga aktiivne pole ja praegu on seal kehtivaid laene vähem kui 1000. Teised pangad õppelaenu võtnute arvu avaldama ei soostunud.
Rahvaloenduse järgi elas Eestis möödunud aasta lõpul 1 294 236 inimest, kellest õpingute tarvis oli endale laenukohustuse võtnud umbes 6,64 protsenti.
Triin Messimas tõdes, et enamasti on tudengid laenu võtnud aasta maksimaalmäära ulatuses. Tänavu oli see 1920 eurot.
Õppelaen on selge ja läbipaistev
Esmaste õppelaenutaotluste kõrval on kahanenud ka korduvtaotlused. «Põhjusi võib siinjuures olla mitu,» nentis Swedbanki eralaenude osakonna valdkonnajuht Anne Pärgma. «Näiteks pole käendajaid leida enam nii kerge kui varem, sest inimeste teadlikkus laenukohustustest on kasvanud. Samuti on hakatud laenuvõtmist üha põhjalikumalt kaaluma. Ka riiklikult tagatud õppelaenu puhul on ju tegu ikkagi finantskohustusega.»
Sampo Panga jaepanganduse direktor Helen Lulla tõi välja õpinguteks mõeldud laenu eelise: see on klientidele selge ja läbipaistev ega olene Euribori kõikumisest, selle intressi alam- ja ülemmäär on alati viis protsenti.
«Tegemist on õpingute finantseerimiseks kõige soodsama laenutootega,» lausus Lulla.
Triin Messimase jutu järgi on riiklikult määratud ühtne ja madal intress 12 kuu Euriboriga seotud vaid sellepärast, et see ei muutuks pangale kahjulikuks. Kui 12 kuu Euribor ja sellele liidetud kaks protsenti moodustab kokku rohkem kui viis protsenti, tasub vahe pangale riik.
«Pank hangib õppelaenude andmiseks vajalikud ressursid ise ja intressimäär, millega ta turgudelt raha laenata saab, on ajas muutuv,» rääkis Messimas.
Anne Pärgma sõnul kehtivad kõikidele õppelaenu taotlejatele õppetoetuse ja õppelaenu seaduses sätestatud tingimused. «Et õppelaen on toode, mis on rangelt seadusega reguleeritud, siis pank erandeid teha ei saa,» selgitas ta.
Seaduses on kirjas ka laenuvõtja erikohtlemise juhud. Üks neist on õppepuhkus. Sel ajal laenu tagasi maksma ei pea ja intresse tasub riik. Erikohtlemise osaliseks võib saada näiteks ajateenistuses viibija, üks vanematest lapse kolmeaastaseks saamiseni ning arst-resident residentuuri lõpetamiseni. Laenupuhkuse saamiseks tuleb aga esitada taotlus.
Õppelaenu on võimalik võtta ka kutseõppeasutuses ja välisriigis õppijal. Seda saab teha juhul, kui õpitakse täiskoormusega, olemas on keskharidus ning õppekava kestab vähemalt üheksa kuud.
Pank aitab mures lahenduse leida
Ehkki pankade andmetel on õppelaenuvõlglasi varasemast mõnevõrra vähem, tuleb väga sageli ette, et noored jäävad laenu tagasimaksmisega hätta. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on praegu riigi ees võlgnevusi 3482 õppelaenulepingu alusel, kokku ligi 6,7 miljoni euro ulatuses. Ministeerium on esitanud kohtusse avaldusi umbes 320 õppelaenu sissenõudmiseks.
Nordea panga kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv nimetas ühe raskuste tekkimise põhjusena seda, et õppelaenu võtmine on tehtud liiga lihtsaks ning noored ei teadvusta endale küllalt selgelt, et kunagi tuleb hakata raha ka tagasi maksma. Samuti ei osata arvestada, et õppimise ajal on tarvis maksta kord aastas terve aasta intress ehk korraga suur summa, ning jäädakse ajutiselt võlgu.
Veelgi hullem on olukord siis, kui õpingud katkestatakse. See tähendab, et tagasimaksetega tuleb alustada kohe, sageli aga pole leitud piisava sissetulekuga töökohta.
Juhul kui õpingud jäävad pooleli, koostab pank laenu tagasimaksmise graafiku. Seaduse kohaselt tuleb laen tagasi maksta poolteisekordse tegelikult õpitud aja, kuid mitte lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul.
Vahel on võlglaste nimekirja satutud ka hooletusest. Näiteks juhul, kui õppelaen on kunagi võetud ühest pangast, aga hiljem on hakatud teise panga kliendiks ning varasemale kontole on unustatud raha kanda.
«Makseraskuste tekkimise korral tuleb kindlasti pangaga ühendust võtta ja olukorra lahendamise võimalusi uurida,» pani südamele Jane-Liina Liiv. «Kunagi ei maksa probleemi eirata ja loota, et see ise laheneb.»