Varahommikune vastuvõtt ETV-s CNN-i saatel

Hans Väre
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki Barack Obama võidukõne oli valimispäeva grand finale, jõudsid eile varahommikul ETV stuudiosse kogunenutest selle ära oodata vaid pooled. See, kes on järgmised neli aastat Valges Majas, oli niikuinii juba paar tundi varem selge.
Ehkki Barack Obama võidukõne oli valimispäeva grand finale, jõudsid eile varahommikul ETV stuudiosse kogunenutest selle ära oodata vaid pooled. See, kes on järgmised neli aastat Valges Majas, oli niikuinii juba paar tundi varem selge. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Telemaja neljandas stuudios on seintele riputatud kaks tavalist, üks suur ning üks hiiglaslik Ameerika Ühendriikide lipp. Too viimane, mis katab terve tagaseina, on küll juba paar aastat vana, kuid kasutusel esimest korda. Varem pole olnud lihtsalt piisavalt avarat kohta, kuhu see riputada.

Kuigi tema võim pole nii kindel kui paarikümne aasta eest, on Ameerika endiselt üliriik. Miks siis ei võiks presidendivalimiste tähistamiseks üles pandud lipp olla seinasuurune?

Ega stuudio isegi väike ole, ehkki kolmapäeva hommikul paistab see päris kitsuke. Kell pole veel seitse, kuid ruum on juba nii paksult külalisi täis, et kelnerid mahuvad vaevu nende vahel manööverdama. Midagi pole teha, USA presidendi valimiste tulemused selguvad just sel varajasel tunnil ja neil, kes tublisti enne tööpäeva algust siia kohale on saabunud, tuleb tänada õnne, et nad näiteks Türgis ei ela. Sealne saatkond korraldab vastuvõtu ilmselt päris öösel.

Ameerika Ühendriikide suursaatkond on külalisi telemajja valimiste lõppu jälgima kutsunud juba mitu ringi. Saatkonna protokollinõuniku Laine Lembavere teada otsustati omal ajal telemaja kasuks esiteks seetõttu, et sinna mahub mitusada inimest ära, teiseks aga seepärast, et seal on head võimalused rahvale telesilla vahendusel Ameerikas toimuvat näidata. Muidugi hiiglaslikelt ekraanidelt.

Enamiku ajast mängib monitoridel CNN. Aeg-ajalt jäävad inimesed vaiksemaks, et telerist või poodiumilt kõneldavat kuulata, päris vakka on nad aga vaid mõnel korral. Näiteks Eesti aja järgi enne kella kaheksat, kui Mitt Romney kaotust tunnistab, ja kella üheksa paiku, mil Barack Obama võidukõnet peab.

Eestlased Obama poolt

Obama sõnavõtu ajaks on loetud alles alla 90 protsendi häältest, kuid tulemuses pole enam kahtlust. Õigupoolest julges CNN võitja teatavaks teha juba kell 6.20 ehk kümmekond minutit enne vastuvõtu algust, mil oli selge, et ametis oleval presidendil on vajalik valijameeste arv käes.

Võõrustaja, suursaadik Jeffrey D. Levine liigub rõõmsameelselt kohvi ja küpsetistega keha kinnitavate külaliste vahel, peatudes siin ja seal, et jutelda.

Erinevalt paarist varasemast saadikust, kes toetasid väga tugevalt üht või teist parteid ning kelle töökoht seetõttu otseselt valimistulemustest sõltus, on Levine erapooletu. Alustanud ajakirjanikuna lehes, mille tiraaž jääb alla «Sakala» omale, jõudis ta välja riigi ühte suuremasse ajalehte «USA Today» ning alustas sealt lahkumise järel diplomaadikarjääri, ilma et oleks end demokraatide või vabariiklastega sidunud.

Erapooletusest hoolimata on Jeffrey D. Levine (pildil) tulemusega rahul. Nimelt kartis ta, et valimised tulevad ülimalt tasavägised, nagu olid 2000. aastal, mil Georg Walker Bushi ja Al Gore'i heitluses võitja väljaselgitamiseks läks vaja ülemkohtu abi. Vastupidi ennustatule õnnestus Obamal saavutada vaieldamatu edumaa ja see peaks mõnevõrra pingeid leevendama.

«Ma arvan, et nüüd, kui Obama ei pea enam muretsema tagasivalimise pärast, on tal paremad võimalused oma tegevusplaani läbi suruda,» ütleb Levine, kuid tõdeb, et kerge see olema ei saa. Nimelt on demokraatide käes lisaks Valgele Majale küll senat, kuid kongressis valitseb vabariiklaste ülekaal.

«Meie süsteem nõuab koostööd nii kongressi, senati kui täidesaatva haru vahel,» selgitab Levine. «Kui üks neist tahab teist takistada, on tal selleks vahendid ja viimase nelja aasta jooksul on seda sageli ka juhtunud. Eks näis, kas nende valimistega olukord muutub või jätkub polariseerumine.»

ETV neljandas stuudios pole vabariiklastest Obamale aga mingit vastast. Mänguvalimistel, milles võivad osaleda kõik kutsutud, kogub ta tervelt 76 protsenti häältest.

Muide, neli aastat tagasi sai Obama sellel hääletusel John McCaini käest lüüa, tõenäoliselt suuresti Vene kaardi pärast. Nimelt oli George W. Bush öelnud ühes varasemas sõnavõtus, et nägi Vladimir Putinile silma vaadates seal väga otsekohese ja usaldusväärse inimese hinge, McCaine distantseeris vabariiklased valimiskampaania ajal aga venesõbralikkusest kategooriliselt, öeldes, et tema nägi Putinile silma vaadates vaid kolme tähte: K, G ja B. Ilmselt läks see seisukohavõtt paljudele eestlastele südamesse.

«Obamal pole Venemaa suhtes mingeid illusioone, ta on väga realistlik,» kinnitab suursaadik Levine, kuid lisab: «Aga ma arvan et ei tema ega välisminister Hillary Clinton hakka erimeelsustele ka tähelepanu juhtima.»

Et presidendi teledebattides tuli Euroopa jutuks vaid ühel korral, oli siinpool Atlandit valimiste ajal sageli õhus küsimus, kas koos Venemaaga pole ka Euroopa Liit USA valgusvihust kadunud. Näitavad ju paljud märgid, et Ühendriikide pilk on üha rohkem pööratud Vaiksele ookeanile.

Jeffrey D. Levine seda siiski ei usu. «Rahvusvahelistes suhetes on Euroopa meile endiselt kõige tähtsam,» selgitab ta. «Võib-olla oleme seda aga liiga enesestmõistetavalt võtnud. Oleme kaua koostööd teinud ning seetõttu ei tule läbisaamine Euroopaga kuigi sageli jutuks. Eurokriisi pärast oleme muidugi väga mures, kuid kui välja arvata majandusküsimused, oleme kindlad, et Euroopa jätkab edukalt ja jääb meile väga lähedaseks.»

Poolemiljoniline ballipilet

Selleks ajaks, kui värskelt ametisse tagasi valitud president kodumaal võidukõnet alustab, on ETV stuudio märgatavalt tühjenenud. Eestis on tööpäev ju juba alanud ja aeg varahommikune pidu lõpetada.

USA-s kestab pillerkaar aga edasi. Kuuldavasti tuleb ainuüksi selle eest, et pääseda ballroom number one’i ehk sellesse saali, kus kandidaat oma võidu- või kaotusekõne peab, valimiskampaania heaks annetada vähemalt pool miljonit dollarit. Selliste panustega mängides tuleb muidugi tahtmine tantsida ja kogu kõrist hõisata. Vähemalt võitjatel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles