Ametnike vastuseis annab alevikele lootust jääda

Plaanitav seadusemuudatus, mis kaotaks alevikud ja muudaks pisilinnad, nagu Mõisaküla, küladeks, lükkub määramata ajaks edasi.

Nimelt ei saanud see dokument mitmes ametkonnas vajalikku poolehoidu. Eelnõu jätsid kooskõlastamata Eesti maaomavalitsuste liit, linnade liit, rahandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning keskkonnaministeerium.

Siiski ei tähenda see, et seadusemuudatus kalevi alla pannakse ja unustatakse. Siseministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna regionaalteemade pressinõunik Kaili Uusmaa ütles, et töö eelnõuga läheb edasi ning arutatakse  märkusi ja ettepanekuid, mida asjaosalised tegid.

«See on üsna tavapärane menetluspraktika,» lausus ta. «Lõplikest tulemustest praegu rääkida ei saa.»

Uusmaa nentis, et senikaua, kuni seaduseelnõu pole vastu võetud, ei muutu asustusüksuste liigituses midagi.

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler on öelnud, et kõnealune seadusemuudatus on üles ehitatud väga pehmetele üleminekutele ning eelnõu järgi kulub seaduse jõustumiseni veel viis-kuus aastat, mille jooksul seda kooskõlastatakse ja täiendatakse.

«Halduskorralduse selgus on oluline ja selle poole me liigume,» nentis ta. «Automaatselt ei juhtu muidugi midagi. Iga juhtum vaadatakse eraldi üle, küsitakse omavalitsuse arvamust, analüüsitakse ajaloolist tausta ning siis otsustatakse.»

Siseministeerium on põhjendanud, et senistes seadustes ei ole kirjas, millised on asustusüksuste — linna, vallasisese linna, aleviku, alevi ja küla — tunnused. Hägused piirid peavad selgeks saama seadusetähega, mis kannab pealkirja «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus».

Senise, ühise toetuseta jäänud idee järgi kaotab uus seadus alevikud, teised määrangud sõltuvad elanike arvust. Eelnõus märgitakse, et alevikud on pärit Nõukogude Liidu ajast, mil need moodustati tööstusasulatena raudteejaama või vabriku ümber, ning pole tunnusjooni, mis neid alevitest eristaks.

Kui praeguses alevikus on alla 300 inimhinge, saab sellest küla, rohkem elanikke annaks alevi staatuse. Praeguste alevite ja külade kohta kehtib sama kord, aga nende puhul vaatab regionaalminister iga «piiririkkumise» ükshaaval üle ning langetab otsuse, olles kuulanud ära kohaliku võimu arvamuse.

Linna alammäär on 1000 elanikku. Viljandimaal jääb selle piiri alla Mõisaküla, kus 1. oktoobril elas 899 inimest.

Vallaks olemise alam- või ülempiiri seadus ei sätesta.

Regionaalminister soovis Eesti asustusüksuste liigituse korrastada 2018. aasta alguseks. Mis aga tegelikult saab ja millal see juhtuda võib, siseministeerium ennustama ei hakka. Ministeeriumi andmete järgi seni Viljandimaal ühtki alevit ei ole. Küll aga on kaheksa alevikku, kolm linna ja kolm vallasisest linna. Ülejäänud on külad — neid on 254.