Tallinna linnakantselei õigusteenistus esitas kohtule Mustpeade maja linna omandisse jätmiseks tõendeid ning selle taotluse toetuseks antud 106 129 allkirja.
Tallinn tahab hoida Mustpeade maja endale
17. oktoober 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lehtedele kogunes poolteise kuuga 93 194 allkirja, toetamaks seda, et Mustpeade maja säilitataks linna omanduses oleva avaliku kultuuriobjektina. Lisaks anti 12 935 toetusallkirja interneti vahendusel elektrooniliselt, teatas Tallinna linnavalitsus BNS-ile.
Abilinnapea Eha Võrgu arvates näitab nii muljetavaldav tulemus suurt avalikku huvi selle vastu, et Mustpeade maja säilitataks senisel kujul. «Loodame, et ka kohus oskab seda vääriliselt hinnata.»
Valitsus ja Mustpeade vennaskond, kes on vaidlustanud Tallinna taotluse jätta Mustpeade maja tagastamata, peavad esitama hiljemalt 22. oktoobriks linna seisukohtadele ja tõenditele oma vastused. Kohtuistung peetakse Tallinna halduskohtus 2. novembril.
Kultuuriasutus
Tallinna kultuuriväärtuste amet ja praegu Mustpeade maja kasutav Tallinna filharmoonia pöördusid kõigi kultuurist ja ajaloost lugupidavate inimeste poole palvega toetada oma allkirjaga üleskutset, et Mustpeade maja jääks linna omanduses olevaks avalikuks kultuuriasutuseks ning ajaloolisi hooneid ei antaks erakätesse.
Valitsus on Tallinna taotluse jätta ajalooline hoonetekompleks kui kogu Eestile tähtis kultuuriobjekt tagastamata kaalukate vastuargumentide puudumisest hoolimata kaks korda tagasi lükanud, kuigi tagastamise korral ei pruugi olla tagatud Mustpeade maja avalik kasutamine ning kinnistu saatus ja tulevik oleksid ebaselged.
Nagu näitavad uuringufirma TNS Emor korraldatud üle-eestilise uuringu tulemused, on enamik Eesti elanikke seda meelt, et Mustpeade maja jäetaks Tallinna omandusse. Ainult kaheksa protsenti küsitletuid arvas, et see tuleks tagastada Mustpeade vennaskonnale.
Tallinna linnavalitsus otsustas hakata Mustpeade maja tagastamise vastu allkirju koguma augusti lõpul.
Kohtutee
Tallinna linnavalitsus esitas juuli lõpul Tallinna halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas valitsuse otsuse tagastada vanalinnas asuv Mustpeade maja endisele omanikule.
Tallinn on seisukohal, et valitsuse 28. juuni korraldus on õigusvastane: valitsus on leidnud, et vara tuleb tagastada Tallinna Mustpeade vennaskonnale, kes pole kunagi vara tagastamise avaldust esitanud, teatas Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja BNS-ile.
Vara tagastamise avalduse esitas Mustpeade vennaskond ehk Saksamaal tegutsev Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval e.V. Tallinn on seisukohal, et nimetatud vennaskond ei ole õigustatud vara tagasi saama, sest ei saa põhikirjalise tegevuse katkemise tõttu olla vara endise omaniku õigusjärglane.
Ühtlasi on valitsus, hoolimata varasemas vaidluses riigikohtu antud suunistest, taas lähtunud lubamatust eeldusest, et vara tuleb tagastada mõttelises osas, märkis Tallinna linnavalitsus.
Valitsus otsustas 28. juunil toetada seda, et Tallinna vanalinnas asuva Mustpeade maja hoonetekompleks tagastataks Mustpeade vennaskonnale. Valitsus jättis rahuldamata Tallinna linnavolikogu otsusega tehtud ettepaneku jätta õigusvastaselt võõrandatud hooned tagastamata ning on seisukohal, et Mustpeade maja tagastamine ei riiva Tallinna linna huve nii suurel määral, nagu selle tagastamata jätmine riivaks vennaskonna huve.
Mustpeade vennaskond on alati suurepäraselt mõistnud, et maja peab jääma edaspidigi avatuks kultuuriüritustele, ja see on ka mustpeade endi eesmärk, vahendas Delfi. Mustpead on endi kinnitust mööda kutsunud linna vähemalt viis korda pidama sisulisi läbirääkimisi, kuidas korraldada majas pärast tagastamist kultuuritegevust, kuid linnavalitsus pole ühelgi korral läbirääkimisi alustanud.
Vennaskond
Mustpead kinnitavad, et pakkusid 2011. aastal linnale välja ühepoolselt allkirjastatud lepingu, mis sätestas muu hulgas, et vennaskond võimaldab kasutada Mustpeade maja tähtajatult senisel sihtotstarbel. Kokkulepe oleks kaitsnud maja nii mustpeade kui linna plaanide muutumise eest muu hulgas selgi juhul, kui rahahädas linnavalitsus peaks tulevikus tahtma hooneid müüa.
Mustpeade vennaskond jätkas võõrsil tegevust ka pärast 1940. aastat. Kohus otsustas 1999. aastal, et järjepidevalt tegutsenuna on see omandireformi õigustatud subjekt. Mustpeade maja tagastamise taotluse esitas vennaskond juba aastal 1991.
Mullu jaanuaris andis riigikohus vaidluses õiguse Tallinnale, kes oli Mustpeade maja tagastamise vastu. Kohus leidis toona, et tagastamisotsus ei olnud piisavalt motiveeritud.