Palgad peavad tõusma ka streikideta

Jüri Ratas
, riigikogu aseesimees, Keskerakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Ratas
Jüri Ratas Foto: Laura Oks / Postimees

EESTI MAJANDUS on kasvanud üheksa viimast kvartalit ehk üle kahe aasta. Paraku ei ole meie rahvas samal ajal eriti jõukamaks saanud. Töötuse määr on jätkuvalt üle 10 protsendi ning keskmine palk on kerkinud aeglasemalt kui kaupade ja teenuste hinnad.

Möödunud aastal tõusis reaalpalk ehk palga ostujõud küll 0,9 protsenti, kuid kriisieelse tasemeni on veel pikk tee minna, sest 2009. aastal langes inimeste reaalpalk 4,9 protsenti ning 2010. aastal 1,8 protsenti.

Tarbijahinnaindeks, mis näitab kaupade ja teenuste hinna muutust, oli 2012. aasta augustis 12,6 protsenti kõrgem kui 2010. aasta jaanuaris. Toiduainete hind on samal perioodil tõusnud üle 20 protsendi.

Nende numbrite valguses on selge, et inimeste elukvaliteedi paranemiseks peab palk tõusma kiiremas tempos kui viimastel aastatel. Riik peab siinkohal näitama erasektorile head eeskuju ning suurendama meile kõigile eluliselt vajalike elukutsete esindajate töötasu. Pean siinkohal ennekõike silmas politseinikke, päästjaid, meedikuid ning õpetajaid, aga ka kultuuri- ja sotsiaaltöötajaid.

2012. AASTA teises kvartalis oli keskmine brutokuupalk 900 eurot. Praegu saab keskmine päästja tublisti vähem. Parem seis ei ole ka politseinikel. Mõlema elukutse esindajad tagavad iga päev meie kõigi julgeolekut, riskides seejuures eluga. Päästjad ja politseinikud väärivad selle eest meie tänu ja tunnustust ning korralikku tasu.

Parem ei ole ka õpetajate olukord. Eesti haridustöötajate liidu teada oli 2012. aasta esimeses kvartalis haridustöötajate keskmine palk 699 eurot. Olgu öeldud, et pedagoogide töötasu alammäärad kehtivad 2008. aastast.

Õpetajad ootasid neli aastat kannatlikult paremaid aegu ning lootsid, et majanduskasv ja palgatõus jõuavad ka nendeni. Paraku ei olnud sellest kasu ning seetõttu otsustasid haridustöötajad korraldada üleriigilise streigi, et juhtida probleemile laiemalt tähelepanu.

Õpetajate tööseisak leidis aset märtsi algul ning sellest võttis osa üle 17 000 inimese. Vähemalt osaliselt on kindlasti streigi tulemus, et õpetaja palga alammäär tõuseb 2013. aastal 715 euroni. Seejuures ei arvestanud valitsus Eesti haridustöötajate liidu ettepanekuid kaugeltki täies mahus.

EESTI ARSTIDE liit ja tervishoiutöötajate kutseliit alustasid 1. oktoobril meditsiinitöötajate streiki, mille peamine eesmärk on pidurdada arstide ja õdede Eestist lahkumist ning lõpetada tervishoiusüsteemi lagunemine.

Arstide palk võib küll olla üle Eesti keskmise, kuid nende tööpäevad on pikad ja stressirohked. Suurt tahtejõudu ja pingutust nõuab juba ainuüksi Tartu ülikooli arstiteaduskonna lõpetamine, mis tähendab vähemalt kuueaastast õppimist. Et spetsialiseeruda eriarstiks, tuleb soovitud eriala õppida veel mitu aastat residentuuris. Arstidest raskemaski olukorras on õed ja hooldajad.

Elu on näidanud, et meie arstid ja õed on rahvusvahelisel tööjõuturul konkurentsivõimelised. Me ei suuda maksta sama suurt palka, nagu meedikud saavad Soomes, Rootsis või Norras, kuid riigil ja rahval pole võimalik meditsiinitöötajatest loobuda. Seega tuleb arstide ja õdede lahkumise pidurdamiseks pakkuda neile senisest märksa paremat palka ja meeldivat töökeskkonda.

VALITSUSERAKONNAD ON vastuseks palgatõusu taotlustele öelnud, et inimeste ootused on ebarealistlikud ja riigil pole võimalik neid täita. Sellisel juhul tuleb keskenduda riigi tulude suurendamisele. Võimalusi on mitu: näiteks astmelise tulumaksu kehtestamine, ettevõtete kasumi maksustamine ja põlevkivi ressursimaksu suurendamine.

Nimetatud ettepanekutest võidaksid eeskätt madala palgaga ja keskmise sissetulekuga inimesed, kes vajavad praegu riigi tuge kõige enam. Kindlasti tuleb esimeses järjekorras lõpetada tulumaksu alandamine, mis viib alates 2015. aastast riigieelarvest igal aastal vähemalt 60 miljonit eurot.

Inimeste palgatõusu vajadus on nii suur ennekõike seetõttu, et valitsus on seda aastaid edasi lükanud. Olen veendunud, et õpetajad ei oleks asunud märtsis streikima, kui nende palka oleks järk-järgult tõstetud Eesti keskmiseni.

Samamoodi on selge, et päästjad ja politseinikud ei lahkuks töölt ning meditsiinitöötajad Eestist, kui neil oleks siin vääriline sissetulek. Valitsuskoalitsioonil tuleb vaadata peeglisse ja anda endale aru, et kui hinnad järjekindlalt tõusevad, peab vähemalt sama palju tõstma ka riigile ja rahvale tähtsate teenistujate palku. Loodan siiralt, et tulevikus kerkivad inimeste palgad ka üleriigiliste streikideta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles