Rektor: kellelgi pole plaanis kultuuriakadeemiat kaotada

Karl-Eduard Salumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli rektor Volli Kalm leiab, et kultuuriakadeemia nõukogu hiljutine otsus infohariduse osakonna Tartusse kolimise osas läbirääkimisi alustada on õige samm.
Tartu ülikooli rektor Volli Kalm leiab, et kultuuriakadeemia nõukogu hiljutine otsus infohariduse osakonna Tartusse kolimise osas läbirääkimisi alustada on õige samm. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Üleeile õhtul käis Viljandis Tartu ülikooli rektor Volli Kalm, et selgitada kultuuriakadeemia töötajatele kõrgharidusreformiga seonduvat.

Visiidi käigus kinnitas Kalm, et kultuuriakadeemia ei kao kuhugi. Nagu rektor ütles, tundub talle, et kultuuriakadeemia nõukogu hiljutine otsus alustada infohariduse osakonna Tartusse kolimiseks läbirääkimisi on põhjustanud asjatut närveerimist.

«Sakala» küsimustele vastas Volli Kalm neljapäeval kohe pärast kohtumist akadeemia töötajatega.

Volli Kalm, mida tulite Viljandisse tegema?

Eelkõige tulin ma inimestega kohtuma ja neid rahustama. Nii kultuuriakadeemia inimesi kui kogu Viljandit.

Olen suvest saadik eri hetkedel korrutanud ühte ja sama: Viljandi kultuuriakadeemia ei kao, mitte keegi ei likvideeri teda. Kellelgi ei ole seda plaanigi. Tundub aga, et see sõnum ei jõua kõigile pärale või lausa ei taheta seda kuulda. Ma ei mõista, miks on nii palju asjatut närvitsemist. Akadeemia viimaste otsuste järel on see taas päevakorral.

Tulin inimestele selgitama, mis Eesti kõrghariduses toimub, mida Tartu ülikool teeb ja mis võiks kultuuriakadeemiat ees oodata.

Kui kindel või tõenäoline ikkagi on, et infohariduse osakond Viljandist Tartusse kolitakse?

Otsust veel ei ole. Viljandi kultuuriakadeemia nõukogu nii-öelda avas selle küsimuse. Tulenevalt kultuuriakadeemia põhikirjast ei saa enne, kui nõukogu on selle kohta oma sõna öelnud, ülejäänud ülikool mingit otsust vastu võtta. Nüüd on teema avatud ja ülikooli sees tuleb omavahel asjad läbi rääkida.

Tuletan meelde, et kultuuriakadeemia on üks osa Tartu ülikoolist. Ta ei ole meie partner, vaid Tartu ülikool Viljandis.

Tartu ülikooli pärisosa.

Just.

Mis saab edasi?

Küsimus on laual ja seda arutatakse. Minu arvates on tõstatatud küsimus igati õigustatud.

Kõrgharidusreformi käigus fokuseerivad kõik Eesti ülikoolid oma tegevusi. Omavahel jaotatakse ära erialad ja vastutusalad. Nii ülikoolides kui tervel kõrgharidusmaastikul selguvad need valdkonnad, mida üks või teine ülikool hakkab sihipäraselt arendama ja finantseerima.

Ilmselgelt viib see varem või hiljem üleüldise õppekavade vähenemiseni. Praegu on Eestis üle 800 õppekava. See ei ole mõistlik. Ja selles kontekstis on infohariduse päevakorda tõstmine õige tegu.

Viljandi kultuuriakadeemia heaolu on seda kindlam, mida rohkem ta oma identiteedile ehk omakultuuriga seotud haridusele on keskendunud. Niipea kui akadeemia läheb harali, hakkab ta tahes-tahtmata kedagi dubleerima. Seda ei ole vaja.

Suhteliselt selgelt on näha, et infohariduse õppekavad on kultuuriakadeemias ülejäänuga võrreldes natuke eraldiseisvad. Need on eemal ka Eesti kõige tugevamast teadusraamatukogust — Tartu ülikooli raamatukogust.

Tahan kõige selle juures rõhutada üht: küsimus ei ole selles, kas infohariduse õppekavad pannakse kinni või mitte, vaid selles, kus õpet füüsiliselt antakse. Ütlesin täna nii kultuuriakadeemia juhtkonnale kui kõigile teistele inimestele selgelt välja, et isegi siis, kui füüsiline õpe otsustatakse teise kohta viia, on mõistlik teha seda samm-sammult. Toetan mõtet, et sellisel juhul võiksid Viljandis õpinguid alustanud need siin ka lõpetada.

Aga sellised otsused ei ole siiski ainuüksi Tartu ülikooli rektori, vaid kultuuriakadeemia ja tema partnerite ning ülikooli senati otsustada.

Saan aru kultuuriakadeemia probleemist, kui ta üsna märkimisväärse osa oma tudengkonnast kaotab. Arv 300 on natuke üle pingutatud, sest suur osa neist tudengeist õpib avatud ülikoolis ega pruugi statsionaarselt Viljandis olla.

Aga vaadakem asja avarama pilguga: võib-olla on kultuuriakadeemia võimeline oma põhiõppekavade koolitusmahtu suurendama? See ei ole muidugi lihtne, kas või noorte inimeste arvu vähenemise tõttu. Kuid see ei ole võimatu.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets ütles täna «Sakalale» taustainfoks, et ministeeriumis kaalutakse võimalust hakata regionaalsetele õppeasutustele nagu Viljandi kultuuriakadeemia või Narva kolledž lisatoetusi maksma. Kui palju te selle ideega kursis olete ja kui suur mõju sellel kultuuriakadeemiale olla võiks?

Oleme seda taotlenud ning praegu käivad meil haridusministeeriumis selles osas läbirääkimised.

Kõigil tugevatel kolledžitel on muule lisaks regionaalne mõõde. Kohapeal tekib akadeemiline kogukond ja kultuur, mis on suur väärtus ja vajab eraldi rahastamist.

Kui me ainult raha loeksime, ei oleks midagi lihtsamat kui koguda Viljandis asjad kokku, viia osa tudengeid Tartusse ja osa võib-olla ka Tallinna ning plats puhtaks teha. Kuid ma rõhutan: see ei ole kellegi eesmärk.

Seega tegime nii meie kui ka näiteks Tallinna tehnikaülikool haridusministeeriumile ettepaneku, et tulevikus arvestataks ülikoolide finantsmudelis kolledžite eripära, mis muudab nende ülalpidamise natuke kallimaks. Väga hea, kui ministeerium on öelnud, et ta arvestab kolledžite regionaalset aspekti.

Nii et selline toetus võiks olla akadeemiale tõhus abi?

Ma ei oska midagi öelda selle summa suuruse kohta, aga igal juhul oleks see abiks. Loomulikult oleks abi eeskätt rahaline, aga oluliseks võib pidada ka seda, et riik tunnustaks nii kolledžite regionaalset rolli.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles