Kütid ihuvad kiskjate vastu sõjakirvest

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hunt on väga tark ja kaval loom ning teda vabas looduses märgata või fotokaameraga jäädvustada on äärmiselt keeruline. See hunt on üles võetud tänavu kevadel Võrumaal Alaveski loomapargis.
Hunt on väga tark ja kaval loom ning teda vabas looduses märgata või fotokaameraga jäädvustada on äärmiselt keeruline. See hunt on üles võetud tänavu kevadel Võrumaal Alaveski loomapargis. Foto: Toomas Huik / Postimees

Tarvastu kandi talunik ja jahimees Uno Lauri ei mäleta, et oleks kunagi näinud nii palju hundijälgi kui sel suvel. Sama on täheldanud Vambola jahiseltsi juht Kalev Kikas.

«Huntide arvukus on juba aastaid olnud üle mõistuse — lihtsalt ei anta küllalt jahilubasid,» nentis Viljandimaa jahimeeste liidu juht Mart Tasane. Metsakutsad on tema sõnutsi süüdi selles, et kitsede arvukus ei ole pärast raskeid talvi taastunud.

Jahimeeste arvates on küttimislimiit liiga väike

Kalev Kikase meelest on kiskjate rohkus ka põhjus, miks metssead varasemast rohkem põldudele kipuvad: nad lähevad sinna rettu. Temagi leiab, et maakonnale antud kuus hundilaskmisluba on liiga vähe, mõistlikum oleks kaks korda suurem määr. Ilveseküttimise lube peaks praeguse kaheksa asemel Kikase arvates olema kolm-neli korda rohkem.

«Kui hunt hakkab maja taga käima, on asi viltu,» leidis 40-aastase staažiga jahimees. «Põlistes laantes, kus on tavaliselt olnud hundi eluala, ei ole enam saakloomi ja seetõttu tuleb ta toitu otsima inimeste lähistele.»

Tarvastu meestel on kahtlus, et läinud kuul Raassilla kandis murtud kaks lammast on huntide töö.

Kohapeal käinud hundiuurija Marko Kübarsepp kinnitas, et jälgede ja murdmisviisi põhjal on selge, et seda tegid siiski hulkuvad koerad, ning lisas, et Pärnu- ja Viljandimaal on tänavu olnud vähe koduloomade kiskjakahjustusi.

Uurija hinnangul on Põhja-Viljandimaal hunte praegu varasemast pigem vähem, Lõuna-Viljandimaal aga sama palju kui eelmistel aastatel. «Ilveste arvukus on ligi kaks korda alla läinud. On vaid mõni üksik piirkond, kus see on stabiilne,» sõnas ta.

Kübarsepp tuletas meelde, et jahihooaeg kestab novembrist veebruarini. Hundiküttimise lubasid antakse mitmes jaos ja vajaduse korral suurendatakse esmast limiiti.

Uurija ei pea mõistlikuks kiskjate liigset küttimist, sest sellega võidaks nende püsimist ohustada. «Me ei saa lubade arvu jahimeeste soovi põhjal umbes suurendada. Oleme esialgu ettevaatlikud, et hiljem ei tuleks aru anda, miks asi viltu läks. Mõistlik on teatud pesakondi hoida ning küttimist suunata pigem kahjustuskolletesse,» selgitas ta.

Uurijad seisavad kahe tule vahel

«Pealegi seisame kahe tule vahel: osa jahimehi soovib kiskjate hulka tunduvalt vähendada, kuid riiklik kava näeb ette teatud arvukuse hoidmist,» kõneles Marko Kübarsepp. «Lisaks sellele tuleb arvestada teiste huvirühmadega, nagu looduskaitsjad, -turistid ja -fotograafid, kelle arvates võiks kiskjaid praegusest rohkem olla.»

Kübarsepa ütlemist mööda on kiskjaid pigem vähem kui möödunud aastatel, kuid hundikarjade tõenäoline tegelik arv selgub alles pärast lume tulekut. Siis korrigeeritakse vajaduse korral ka limiite. Lisaks sellele on veebruaris plaanis teha koos maakonna jahimeestega lumel ilvese ja huntide jälgede ühisloendus.

Viljandimaa jahimeeste liidu juht Mart Tasane arvab, et ühisloendamine on hädavajalik. «Hundiuurijad ja jahimehed ei ole suutnud seni ühe laua taha istuda ja asjadest rahulikult rääkida. Kiskjauurijad on meid lihtsalt ignoreerinud ning erinevalt põdrauurijast jäänud omaette redutajaks. Just seetõttu ei ole ma julgenud Viljandis selleteemalist koosolekut kokku kutsuda, sest pelgan konflikti,» rääkis ta.

Tasane möönis, et jahimehed on ühel ja kiskjauurijad teisel meelel, aga tõde võib olla hoopis vahepeal.

ARVAMUSED

MART TASANE,
Viljandimaa jahimeeste liidu juht

Kui asja ei lahendata ja koostööd ei tehta, võib juhtuda, et jahimehed kuulutavad suurkiskjatele vaikimisi sõja ja nood saavad lindpriiks. Omanikud toetavad seda igati ja siis on sellel ka kogukonna vaikiv heakskiit.

NAIMA TÄÄR,
keskkonna-inspektsiooni büroo juhataja

Niisugune tendents viiks aga meeste moraali alla. Seda võidakse üle kanda ka teistele ulukitele ja see oleks juba halb. On ka sotsiaalne külg, mida bioloogiharidusega hundiuurijad ei taha mõista.

Vaikimisi röövulukitele sõjakuulutamine kindlasti meie mõistvat suhtumist ei leiaks. Me eeldame seadusetäitmist ja jahieeskirja ei ole võimalik mitte mingil juhul rikkuda. Bioloogid on jahimeeste teadmistest sammu võrra ees, mitmel kiskjal on ju jälgimisseade.

Aga ühise laua taha võiksid jahimehed ja kiskjauurijad tõepoolest istuda. Sel juhul ei tekiks jahimeestel sellist tunnet, et nendega ei ole arvestatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles